Olukorras, kus paljud IT-ettevõtted kasutavad soodsat võimalust välistööjõudu palgata, ütleb president hoopis, et selle asemel, et välismaalasi siia tuua, peaksime mõtlema, kuidas oma tootmine viia välismaale.

“Tuleb viia oma tehnoloogia, ideed mujale ja võtta inimesed tööle seal. Kui me seda ei teeks, poleks meil ühtegi ükssarvikut sündinud,” ütles president Kersti Kaljulaid kolmapäeval EASi, Swedbanki ja Eesti Kaubandus-tööstuskoja ekspordikonverentsil

Väikese majandusena ei ole Eestil ühel hetkel muud valikut, kui tuleb hakata palkama inimesi teistes riikides.

“Olen viimastel aastatel igal võimalikul ja ka võimatul juhul rääkinud ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsejatele, et odavale riigile omaste ärimudelite aeg saab Eestis ümber ja tuleb otsida uusi lahendusi,” sõnas president.

Paljud ettevõtted peavad kohandama ärimudelit

“Kui vaatame meil kohapeal toimuvat, siis Baltika teatas märtsi lõpus õmblustööde lõpetamisest Eestis ja sama tegi Sangar. Need ettevõtted polnud sugugi esimesed – tunamullu lahkus Eestist näiteks suur kaablite valmistaja. Ei ole vaja ettenägelikkust väitmiseks, et see on alles algus ja niisugust tüüpi ettevõtted Eestis enam toota ei saa,” rääkis president.

Meile jääb eksklusiivsem tootmine

Siiski pole vaja karta, et tootmine Eestist täielikult kaoks.

“On üsna selge, kusagil jääb tootmine, ka õmblustootmine alles. Ja nõustun Eesti ettevõtjatega – loomulikult peame olema oma kaubaga luksuskaupade turul, kui on vaja maksta ikkagi maailma 33. keskmist palka. Õnneks on meie mahud piisavalt väiksed ja seetõttu sobitumegi paremini Aasia luksuskaupade turule. Meil on seal kõlaritootjaid ja loodan, et sinna tuleb rahvast juurde,” rääkis ta.

“Samamoodi on ka õmblusega. Olen käinud mäesuusasaapa sisusid tootvas tehases ja nemad laienevad ning toimetavad. Nende kaup on kahtlemata luksuskaup, mille hind on selline, et kannatab Eestis toota.”

Siiski tuleb presidendi sõnul harjuda mõttega, et Eesti ettevõtted peavad tulevikus tootma kusagil mujal.

“Need algsed kaubandus- ja müügikontaktid, mida ettevõtetel on, neid saab süvendada seda logistikaahelat osaliselt mujale suunates ja Eesti ettevõtja võtab juba täna üsna palju inimesi tööle mujal. Saarlased teevad Hiinas puitmaju, meie suuremad digiteenuste eksportijad evivad programmeerijaid väga mitmel pool, näiteks Serbias. Ukrainas avati just selline inkubaator, kuhu loodetakse Ukrainast paremaid ajusid koondada, et nad võiksid töötada meie ettevõtete ja ettevõtjate jaoks.”

Mis faasis me ekspordime?

Presidendi sõnul peame mõtlema sellele, et suur osa meie turgudest arenevas maailmas on väiksema ostujõuga kui meie enda oma. Kuidas siis saame neile pakkuda siinsete hindadega loodud tooteid või teenuseid?

“See on majandusarengu seaduspära, kui tõusta riigina 30 aastaga maailma vaesemate riikide hulgast alguses keskmise sissetulekuga ja üsna kiiresti rikkamate riikide saba otsa. Omaenda peas ei toimu muutus niisama kiiresti ja nii on meil raske mõista, kuhu edasi ja kuidas peaksime toimetama,” ütles ta.

Kaljulaid tõi näiteks Skandinaavia ettevõtete käekäigu Poolas. “Seal on Põhjala tootvad ettevõtted, kes kuidagipidi äraseletatult toodavad ja pakendavad Norra punast kala seal. Nende tootmiskulu on all ja kogu Kesk-Euroopa on turg. Pealegi pole Norras olnud kunagi nii palju töökäsi, et Kesk-Euroopa turgu või muud maailma kalaga varustada,” rääkis ta.

“On normaalne, et ekspordist rääkides peame rääkima üha rohkem sellestki, millises faasis oma mõttetegevuse ja töötulemuse ekspordime ning mida see meie majandusele tähendab,” ütles president Kaljulaid.