Aeg-ajalt kostab taas kellegi poolt nurinat, et on nädalavahetus ja vaja endale või lähedasele raha kiiresti üle kanda, aga kuna saaja on teises pangas, jõuab summa kohale alles esmaspäeval.
Peagi võib see aga olla minevik, kuna aina enam ja enam pankasid, nüüd ka Eestis on vastu võtmas välkmaksete teenust.
Välkmakse on kliendile tasuta lahendus, mis toimetab su ülekande kohale, nagu nimigi ütleb, välgukiirusel, täpsemalt mõne sekundiga. Ehkki ülekande tegijale on kõik lihtne, on taustal toimumas palju keerulist.
Mida sa pead selleks teadma?
Esmane välkmakse toimimise eeldus on see, et nii saatja pank kui ka saaja pank süsteemi toetaksid. Süsteemiga liitumine on pankadele vabatahtlik ja tegu on ka üsna märkimisväärse investeeringuga IT-süsteemide arendamisse.
Esimesena Eestis on välkmaksete süsteemi kasutusele võtnud SEB pank. Sel sügisel järgneb talle ka LHV ning peagi ka Swedbank.
SEB äriarenduse divisjoni projektijuht Kristiina Jäetma selgitas Geeniusele, mis täpselt raha liikumisel taustal toimub ning miks ikkagi 2018. aastal kohtame endiselt päris palju olukordi, kus ülekanne liigub ühelt kontolt teisele peaaegu kolm päeva.
Teeme asja hästi lihtsaks. SEB panga klient Uuno tahab kanda LHV pangas arvet omavale Kirillile 50 eurot. Kuna täna LHV pank veel välkmaksete süsteemi ei toeta, pannakse SEB pangas ühte virtuaalsesse pakki uus fail, kus on kirjas, et säärase konto numbriga Uuno SEB pangast soovib säärase konto numbriga Kirilille LHV pangas anda 50 eurot.
Viis korda tööpäevas saadetakse see failipakk automaatselt Euroopa keskpanka, kus süsteem kontrollib, kas seal oleval panga kesksel kontol on piisavalt palju vahendeid, et raha üle kanda. Kui nii on, saab Kirill oma 50 eurot kätte.
Muide, täna saaks Uuno algatada ka ekspressmakse 50 euro edastamiseks, mis on tasuline lisateenus. Just seepärast, et siis ei saada automaatne süsteem makseinfot kõigi teistega teele, vaid seda peab tegema reaalne inimene kusagil panga kontoris ja käsitsi.
Välkmaksete puhul on asi teisiti. Kui varem tõsteti Uuno makse ühte failipakki, mis viis korda päevas Euroopa keskpanka läheb, siis nüüd saadetakse SEB pangast sõnum EBA Clearing nimelisse organisatsiooni, mis välkmaksete vahendamisega tegeleb.
EBA Clearing saadab sama teate edasi saaja, ehk meie näite puhul LHV panka. LHV pank saab teate saamise järel kohe Kirilille 50 eurot üle kanda. Seega jõuab kokkuvõttes raha kohe kohale.
Samal ajal toimuvad rahaarveldused pankade vahel kontol, mis on avatud Euroopa keskpangas. Pankadevahelised rahakanded toimuvad samuti automaatselt ja 24/7.
Veelgi lihtsamalt rääkides, siis uue süsteemi puhul ütleb üks pank teisele, et “Ole hea, anna Kirillile 50 eurot, ma annan sulle kohe varsti selle 50 tagasi.”
Elu muutub taas paremaks
Jäetma sõnul on siin mitmeid eeliseid. Ühelt poolt saavad välkmaksete abil lapsevanemad nädalavahetusel rahapuudusesse jäänud lastele kiirelt taskuraha kanda, teisalt annab säärane võimalus mugavalt ja kiiresti sõprade ning samuti erinevate teenusepakkujatega arveldada.
Välkmaksete laiem kasutuselevõtt soodustab veelgi enam sularahavaba ühiskonna tekkimist – näiteks kaardimakse võimaluse puudumisel saab teenuse või kauba eest tasuda välkmaksega.
Teenuse eeliseks on ka see, et vähemalt SEB panga puhul ei pea klient välkmakse sooritamiseks mitte midagi ise tegema, vaid täitma ära tavalise maksevormi.
Kui saaja pank samuti välkmakset toetab, teeb pank automaatselt makse kohe. Seda, et välkmaksed juba populaarsed on, näitavad ka numbrid.
“Heaks näiteks on see, et kohe, kui Nordea Soome liitus välkmaksete süsteemiga, siis kui meil varasemalt oli meil umbes 200 välkmakset päevas, tõusis see kohe 600 peale. Kui Eestis liitub välkmaksete süsteemiga teisigi pankasid, võib kuni 70-90% tavamaksetest asenduda välkmaksetega,” rääkis Jäetma.
