Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, et vähenda vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks – nendega makstakse poes ostude eest harva, kuid nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
Muudatuste tulemusel saab ka edaspidi poes maksta 1- ja 2-sendistega, kuid vahetusrahana neid enam tagasi ei saa, kuna ostukorvi maksumus ümardatakse sularahaga tasudes lähima viie sendini. Üksiku toote või teenuse hinda ostukorvis ei ümardata, vaid ainult ostu lõpphinda. Reeglite kohaselt ümardatakse poekassas lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.
Rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et kui vähendame pisisentide kasutamise vajadust, toome alla ka kulud tootmisele-käitlemisele ja keskkonnale. Ühtlasi kinnitas ta, et muudatus ei too kaasa hinnatõusu.
“Sularahas tasutava ostukorvi hind väheneb või kasvab selle tulemusel kuni 2 senti,” sõnas ta. “Ümardamise kontroll jääb ostjale, sest tal on valik – sularahaga makstes hind ümardatakse, kaardiga makstes mitte. Kaupmehel sellist valikut pole, tema jaoks oleks ümardamine automaatne ja sõltuks kliendi maksmisviisist.”
40 tonni sente
Eesti Pank on viimastel aastatel lasknud 1- ja 2-sendiseid euromünte ringlusesse keskmiselt 40 tonni aastas, millest kaduvväikest osa kasutatakse ostude eest tasumiseks. Sellega kaasneva keskkonnajälje ning kulude ja kasu vaatest ei ole väikseima nimiväärtusega müntide tootmise jätkamine otstarbekas. Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. 1- ja 2-sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju on aga nende väärtusega võrreldes ebamõistlikult suured.
Eesti Panka jõuab 1-ja 2-sendiseid münte tagasi sisuliselt olematu kogus – keskmiselt 3 protsenti väljastatud 1- ja 2-sendistest. Erandiks on 2023. aasta, mil Eesti Panga ja Omniva koostöös tehtud mündivahetuse kampaania tulemusena jõudis keskpanka tagasi 30 protsenti 1- ja 2-sendistest. Kampaania korras müntide kogumisele pakub püsivamat lahendust ümardamisreegli kehtestamine.
Iga sularahatehinguga võib tarbija võita-kaotada kuni kaks senti. Kuna ümardamine toimub matemaatika reeglite järgi üles või alla, siis selle mõju aja jooksul ühtlustub. Lisaks on tarbijal alati võimalus ümardamisest loobuda, valides ostu eest tasumiseks kaardimakse. Toodete hindu ei ole kaupmeestel mõtet muutma hakata, sest ostukorvi koostab klient ja ümardatakse ainult ostukorvi kogumaksumus.
Euroalal on kuus liikmesriiki – Soome, Belgia, Itaalia, Slovakkia, Holland ja Iirimaa – juba kehtestanud ümardamisreegli ja Leedu teatanud vastavast kavatsusest.
Seadus jõustub kava kohaselt 2025. aastal.
