Selle aasta algusest aprilli lõpuni saab haigushüvitist juba teisest päevast ehk kui haigeks jääd, kaotad ainult täielikult ainult ühe päeva palga, mitte kolme nagu seni.

Asja mõte on, et inimesed haigena tööle ei läheks ja tervisemurede puhul sissetulek alles jääks. Muidugi lükkas muudatuse käima koroonakriis.

Seni on sinu vastutus kolm päeva ehk nii pika aja oled üldreeglina ilma palgata, kui haigeks jääd – ehkki soovi korral võib tööandja juba teisest päevast tasu maksma hakata.

Kuni aprilli lõpuni saad hüvitist aga teisest päevast. Teisest viienda päevani katab kokkuleppe järgi kulud tööandja; see on juba varem kokku lepitud tööandjate keskliiduga. Kuuendast päevast edasi teeb seda haigekassa.

Tegelikult pole heldem haigushüvitiste süsteem Eestis midagi uut, vaid pigem on see tagasipöördumine lätete juurde – sama süsteem kehtis Eestis pikalt, ent muudeti ära pärast 2009. aasta majanduskriisi.

Pärast 1. maid taastub aga sama süsteem kui varem ning kolm päeva haiguslehe eest tasu ei saa – kui muidugi valitsus just süsteemi pikendada ei otsusta.

Kui suur hüvitis on?

Teisest päevast tiksuma hakkav hüvitis on esialgu sama suur kui summa, mida tööandja enne maksis neljandast päevast – 70 protsenti sinu keskmisest töötasust.

Keskmine töötasu arvutatakse sinu viimase kuue kuu palga põhjal, seda ei tasu segi ajada Eesti keskmise palgaga, mis on lihsalt statistiline näitaja. Sinu hüvitis sõltub ainult sinu palgast.

Edasi maksab haigekassa hüvitist päevatulu alusel – arvesse võetakse eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulek. Nii leitud summast makstakse hüvitist samuti 70 protsendi ulatuses.

Mis saab vanadest haiguslehtedest?

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et inimeste puhul, kes jäävad haiguslehele enne 1. jaanuari, kohaldatakse praeguseid reegleid ehk sama korda, mis kehtib 31. detsembrini.

Neile haiguslehtedele, mis on välja kirjutatud erakorralise muudatuse ajal ehk enne järgmise aasta 1. maid, kehtib aga uus, soodsam kord edasi.

Prognooside järgi võib uus haiguspäevade hüvitamise süsteem tuua lisakulu suurusjärgus 5 miljonit eurot ja valitsusel on plaan pool sellest summast leida reservidest.