„Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui umbes kümneaastasena sain vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha,“ meenutab Getter Koobas. „Kui õigesti mäletan, tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.“ 

Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundis Getter mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning naine õige pea pärast seda ka lapseootele jäi. Sellele järgnenud minimaalne vanemahüvitis ning elukaaslase suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega pani pere korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi. 

Eelarve pidamine tõi selguse

Praeguseks on Getter loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. „Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirjapanemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub,“ tõdeb naine. „Seejärel, vähendades kuu keskmisi kulutusi, seadsime olukorda arvestavad piirid, milliste summade raames saame erinevate kategooriate kulutusi teha. Seda jälgisime samuti umbes pool aastat ja praeguseks tean täpsemalt kalkuleerimatagi üpris selgelt, millised on meie kulud, ostukäitumine, kokkuhoiuvõime ehk suutlikkus vähendada kulutusi ja säästmisvõime ehk oskus panna midagi kõrvale.“

Suurim kokkuhoid tuli nn muude kulude pealt, mis tähendab, et päris pikalt saadi hakkama ainult hädapäraste ostudega toidupoest, apteegist ja tanklast ning muid lisaoste praktiliselt ei teinudki. „Kui just suur e-poodide fänn ei ole, siis koroonaaeg muidugi omalt poolt toetas ostude vähendamist,“ tõdeb Getter. „Praegu oleme just uue eelarve-plaani lävel, sest sügisest muutub terve pere elu- ja rahakorraldus.“

Eesmärgiks meelerahufondi loomine 

„Eesmärke ja unistusi on päris palju,“ möönab Getter. „Mõningatega on kaasnenud ka omajagu stressi, sest paljudes asjaajamistes ei ole me paraku ainuotsustajad. Ma usun, et ega need suuremad ampsud ka saavutamata jää, aga eelkõige olen praegu keskendunud nö meelerahu- ja heaolufondile. See tähendab seda, et vajadusel saan katta mõne kuu eluasemekulud või siis sobival hetkel minna hoopis silmaoperatsioonile. Ja kui meel vajab turgutust, võin ka kõige raskemal ajal ilma süütundeta lubada endale või perele kosutava spaapuhkuse. Samuti olen kogunud väikese omafinantseeringu ettevõtlusega alustamiseks.„

Getter tunnistab, et on küll väga palju kimpus olnud väsimuse ja unisusega, aga elu põnevus ikkagi motiveerib eesmärkide nimel pingutama. „Motivatsioon on mul alati tulnud kuskilt seest ja seda on jagunud ka nende asjade tegemiseks, mis asuvad mugavustsoonist väljas. Kui hirmust üle olla, siis muutused on alati tegelikult lahedad ja vajalikud.“

Maksa endale esimesena!

„Minu parim säästmisnipp on kohe peale igakuiste arvete maksmist kanda osa rahast ka säästukontole, kasvõi natukene, aga ikkagi kanda – ka näiteks kolm protsenti sissetulekust väärib kogumist,“ on Getter veendunud. „Enne Rahakrati väljakutset püüdsin igalt sissetulevalt summalt tunde ja võimaluse järgi natuke kõrvale panna. Väiksed lisatööotsad annavad ka natuke mänguruumi. Viimati käisin näiteks Goworkabiti kaudu riidepoes tööampsul ja kuna ma väga kaua polnud uusi riideid ostnud, siis tööampsu raha oli just riiete ostmisele mõeldud.“

Kogumispäeviku grupp on Getteri sõnul aeg-ajalt tore meeldetuletus, et ta ei ole säästmisteekonnal üksi ning sealsed väiksed väljakutsed ja võidud vürtsitavad seda teadmist veelgi. „Kõik teemad kindlasti ei kõneta, ja see ongi okei, aga kõige õnnelikum olen selle üle, et grupist Rahakrati ruudustiku leidsin ja selle kasutusele võtsin,“ märgib Getter. „Võib natuke kilplaslik tunduda, aga minul töötab hästi just see, et saan igal nädalal ruudustikust sobiva säästmissumma valida. Ka kaardimaksetelt raha kogumise võimaluseni jõudsin läbi Kogumispäeviku. „

Säästa saab igasuguse sissetuleku puhul

Säästmisplaanist ei pea kümne küüne ja stressiga kinni hoidma, aga kui säästmissoov on, siis tuleb sellega tegeleda, soovitab Getter. Ja nagu suured investeerimisgurudki rõhutavad, siis säästa saab igasuguse sissetuleku puhul: „Minu jaoks on võtmesõnaks süsteemsus, aga kui süsteem ikka pidevalt umbe jookseb, tuleb muidugi teine süsteem luua. Kui me just kõige äärmuslikematest oludest ei räägi, siis üldiselt võiks säästmine olla pigem huvitav ja natuke närvikõdi pakkuv väljakutse kui tüütu ja raske kohustus. Minu jaoks on näiteks taara kogumine täitsa tore missioon ja olen saadud raha üle alati siiralt õnnelik.“ 

Kuidas alustada raha kogumisega?

Getter soovitab raha kogumisel alustada kõigepealt praeguse seisu kaardistamisest, et näha paberil, milline on tegelik rahaseis ja kulutused. See, mida inimene arvab oma kulutustest võib olla väga petlik, seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. 

3-6 kuud oma rahavoogude jälgimist annab juba täitsa hea ülevaate ning siis tuleks (näiteks väikse uurimistöö tulemusel Kogumispäeviku grupis) valida just endale kõige sobivam kogumise või säästmise viis. Lisaks nii-öelda tehnilisele säästmise viisile on oluline suunata ka oma mõtteviisi. 

Tihti kipume tahtmatult või tahtlikult piiluma teiste eludesse – kus reisil nad käivad, milliseid riideid nad kannavad, millise autoga sõidavad, milliseid pidusid oma lastele korraldavad jne. Teleka suurus oli ka mingil perioodil vist päris oluline. „Võrdlemise tunne inimgruppides on ilmselt loomulik, aga ärme anna sellele hoogu juurde,“ soovitab Getter. „Elame ainult oma elu, oma unistuste, oma reiside, oma kiiksude ja oma säästuplaanidega.“