Mullu augustis ostis üks Eesti inimene endale uue Blackview telefoni. Viis kuud hiljem lõpetas ekraan töötamise, nii et masin läks remonti. See käivitas aga kadalipu, mis lõppes tarbijavaidluste komisjonis.
Blackbiew BV9600 Pro osteti 425 euro eest Starcomi brändi all tegutsevast firmast ALL Kaubanduse OÜ. Kõik oli hästi kuni jaanuari lõpuni, mil ekraan järsku töötamise lõpetas. Nii andis tarbija telefoni parandusse firma kliendiesindusse.
Vastuvõtuakti märgiti seejuures, et telefon töötab, on must ja kriimustatud. Inimese enda sõnul kriimustusi aga näha ei olnud ja nende leidmiseks pidi klienditeenindaja vaeva nägema ja tarbijale ei selgitatud, kus need kriimustused asuvad – tarbija sõnul oli telefon hästi hoitud.
Möödus kaks nädalat, töökojast vastust ei tulnud. Kui kätte hakkas jõudma juba veebruari lõpp, saatis telefoniomanik firmale kirja. 27. veebruaril teatati, et telefon on ametlikus hoolduskeskuses ja antakse teada, kui remont valmis on.
Märtsi alguses, kui remonti viimisest oli möödas juba üle kuu aja, andis telefonimüüja teada, et telefonil tuvastati mehaaniline kahjustus ning pakuti remonti hinnaga 179 eurot – lisaks teatati, et vaja on tasuda 20 eurot transpordikulu.
Telefoni polnud seal, kus lubati
Tarbija loobus tasulisest remondist ja soovis selgitusi, mis mehaanilised kahjustused telefonil täpselt on ja palus ka telefoni tagastamist. Selle peale saadeti arve ning anti teada, et enne seda telefoni kätte ei saa. Tarbija enda sõnul polnud üheselt aru saada, millest arve täpselt koosneb ja kas tegemist on transpordikuluga või mitte.
Lõpuks otsustas ta 20-eurose arve siiski ära maksta. Neli päeva hiljem aga andis firma teada, et 20 eurot tagastatakse ning et telefon asub MTTC Eesti OÜ nimelise firma esinduses.
Kui tarbija MTTC esindusse helistas, siis vastati talle, et sellise numbriga hooldustöö puudub, samas oli nende kodulehel olemas hooldustöö logi. Tarbija sõitis Keilast Tallinnasse, kuid kohale jõudes selgus, et telefoni ei ole siiski MTTC käes ja tarbija suunati All Kaubandusse.
Tarbija sõnul on teda edasi-tagasi jooksutatud ja keegi õiget infot anda ei oska ning telefoni täpset asukohta ei tea. Tarbijal olid kahtlused, et telefonile on tekitatud lisakahjustusi või on telefon üldse kadunud.
MTTC kodulehe järgi oli telefon saadetud parandusse 4. veebruaril, remont tellitud ja varuosad ootel juba 7. veebruaril. Samas suunati telefon jälle parandusse 18. veebruaril ning seejärel mingisse teise hooldusesse, seda 28. veebruaril!
Logidest oli tarbija sõnul näha, et viga oli tuvastatud juba 7. veebruaril ja varuosad ning remont tellitud, samas ei ole tarbijaga remonti kuidagi kooskõlastatud.
Telefon saabus katkise kaameraga ning oleks justkui pärit kolmandast riigist
Kui remonti viimisest oli möödas juba pea poolteist kuud, nõudis tarbija viimaks telefoni garantiikorras asendamist või 400 eurot, et soetada sama telefon uuesti. Ei tagastatud ei transpordikulu 20 eurot ega ka telefoni.
Lõpuks, 8. aprillil asai tarbija lõpuks telefoni kauplejalt kätte. Remondi käigus oli lõhutud tagakaamera ja tekitatud raamile ohtralt kahjustusi. Lisaks teavitati tarbijat MTTC poolt, et telefon pärineb kolmandast regioonist ja sellistele telefonidele garantiiremonti ei teostata, kuigi ostuhetkel sellist teavet tarbijale ei antud.
Telefoni kättesaamiseks pidi tarbija MTTC-le tasuma 15 eurot, mis soovitati ALL Kaubanduselt tagasi küsida. MTTC olevat seda ise proovinud, kuid neile seda raha ei makstud.
Asi jõudiski seejärel tarbijavaidluste komisjoni ette. Tarbija nõudis välja telefoni eest raha, kuna kasutada seadet ei saanud.
Kaupleja vastus lühidalt, et kaupleja telefoni mehaanilise kahjustuse eest ei vastuta ja et nende arvates on tegemist mittegarantiilise juhtumiga.
Õigus jäi tarbijale, kes sai raha tagasi
Komisjon otsustas, et õigus on tarbijal ning firmal tuleb talle maksta 414 euro suurune kahjuhüvitis.
Garantiiajal andis tarbija telefoni garantiikorras remonti. Telefoni kauplejale üleandmisel fikseeriti, et telefonil on kriimustused, kaamera vigastust ei fikseeritud, tõi komisjon esile.
Vastavalt seadusele müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
Kaupleja on lepingutingimusi oluliselt rikkunud rikkudes seadme garantiiremondi käigus ning nõudes tarbijalt telefoni remondist kättesaamise eeltingimusena tasu. Lisaks on kaupleja ühepoolselt teatanud, et ei täida garantiikohustust.
Olulise lepingurikkumise puhul on tarbijal õigus lepingust taganeda ning nõuda kahju hüvitamist. Nii oli ka käesoleval juhul – ning seetõttu mõistetigi tarbijale välja kahjuhüvitis.
