Valitsuse kriisikomisjon tegi teatavaks uued eriolukorra piirangud avalikus kohas liikumisele, kaubanduskeskustele, meelelahutus- ja söögikohtadele.
Stenbocki maja teatas Facebookis, et alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas – näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad – ja siseruumis – välja arvatud kodus – hoida teiste inimestega vähemalt kaks meetrit vahet.
Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel.
Vastuseks ajakirjanike küsimustele, kuidas piiranguid jõustama hakata, ütles peaminister Jüri Ratas esiteks, et ta usub, et see on indiviidi ja iga ühiskonnaliikme isiklik vastutus. “Teiseks peame arvestama, et Eesti on olnud väga tugev naabrivalve ühiskond, kus me seisame hea, et meil läheks hästi ja meie naabril läheb hästi,” rääkis ta.
Lõpuks nentis peaminister siiski, et piirangute eiramisel hakkab kehtima rahatrahv – kui suur, Ratas ei avaldanud. Piirangute üle hakkab valvama politsei- ja piirivalveamet.
Kaubanduskeskused lähevad kinni
Alates 27. märtsist on kaubanduskeskused suletud. Avatuks jäävad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel.
Eraldiseisvad poed jäävad avatuks, kinnitas peaminister. “Aga neis kehtib reegel, kus inimesed liiguvad kas üksi või kahekesi maksimaalselt ja kaheste gruppide liikumise vahel peab olema kaks meetrit,” ütles Ratas.
Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Ratas täpsustas pressikonverentsil, et see kehtib kaubanduskeskustes asuvate söögikohtade puhul. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.
Alates 27. märtsist tuleb ka õhtul kella 22st sulgeda söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused, välja arvatud toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu. Samuti alates 27. märtsist on suletud meelelahutuskohad, näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid.
Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel.
Aluseks teadusnõukoja arvamus
Piirangute taga on valitsuse kokku kutsutud teadusnõukoja arvamus ning raport, mille kallal on töö käinud juba pikalt.
Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. “Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,” ütles ta.
See näitab Lutsari sõnul, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid teadvustada tuleb, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. “Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.”
Sellest tulenevalt soovitaski teadusnõukoda, et viiruse edasise leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu.
Teadlased rõhutasid oma soovitustes valitsuskomisjonile, et järjekindlalt tuleb teavitada riskirühmi, eriti eakaid inimesi. Tõhustada tuleb kodusel ravil ja isolatsioonis olevate inimeste jälgimist ning distantseerida inimesi avalikus ruumis. Samas ei tohi unustada, et koroonaviirusesse nakatuvad ka nooremad inimesed ja lapsed.
