Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel vastu eelnõu, millega selgesõnaliselt kohustatakse kohtutäitureid võtma sundtäitmisele ka jooksva elatise nõudeid ning täpsustatakse elatise sissenõudmiseks loodud rangete meetmete kasutamise reegleid.
„Üldine hinnatõus ja aasta algusest kehtima hakanud uus elatise arvestuse süsteem on pannud eriti raskesse olukorda just need lapsevanemad, kes kasvatavad lapsi üksi, teise vanema abita. Nad on niigi sotsiaalselt nõrgemas positsioonis ja on väga oluline, et regulatsioonid toetaksid selliste perede toimetulekut võimaikult tõhusalt,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg ning lisas: „Viimase kahe aasta jooksul on elatisvõlgnike arv kasvanud 1300 inimese võrra. Uus kord loob senisest suuremad eeldused selleks, et laps saab äraelamiseks vajalikud vahendid kätte igakuiselt ja korrapäraselt, nagu see peakski toimuma.“
Eelnõu muudab selgemaks ka elatise sundtäitmiseks loodud rangete meetmete kohaldamise reeglid. Edaspidi välistatakse olukord, kus võlgnik küll täidab elatise perioodilise tasumise kohustust täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele rakendab kohtutäitur rangeid meetmeid, näiteks arestib varasema võlgnevuse katteks eluasemelaenu makseid. Kehtestatakse põhimõte, et elatisnõude sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine on lubatud üksnes siis, kui sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue. Varasema perioodi eest kogunenud elatismaksete võlgnevuse sundtäitmiseks selliseid meetmeid ei kasutata.
Muutub ka täitemenetluse toetamiseks mõeldud riiklike tasude maksmise kord: välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu ja alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstav tasu. Esimese puhul antakse justiitsministrile volitus tasu maksmise täpsema korra kehtestamiseks. Teise puhul täpsustatakse, et kohtutäituritele riigi makstavate tasude väljamaksmise korraldajaks on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2023.
