Lähiaastatel plaanib uue kodu osta iga viies Eesti inimene, selgus Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud ülebaltilisest uuringust. Ostetava eluaseme eest ollakse ühtlasi valmis lõunanaabritega võrreldes suuremat igakuist laenumakset tasuma.
Läbiviidud uuring näitab, et 22 protsenti Eestis elavatest inimestest plaanib lähima kolme aasta jooksul endale uue kodu soetada. Lätlaste ja leedulaste seas on koduostu plaaniga inimeste osakaal pisut suurem – lähima kolme aasta jooksul soovib seal uue kodu osta sisuliselt iga neljas inimene.
“Paljud ostuhuvilised on pikalt oodanud nii euribori langust kui ka üldist majandusliku kindlustunde kasvu,” ütles Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. “Oktoobri teises pooles langeski kuue kuu euribor alla 3 protsendi, kusjuures viimati oli kuue kuu euribor sedavõrd madalal 2023. aasta jaanuaris. Kuna kinnisvaraturul on piisavalt palju pakkumist ning euribor tõotab veelgi langeda, siis on märkimisväärne osakaal inimestest ostuplaaniga tõsisemalt edasi liikumas,” lisas ta.
Tasuta laenuraha naasmist ei ole siiski oodata
Kui eelmise kümnendi teises pooles ja praeguse kümnendi hakul oli euribori ees enam kui kuue aasta vältel suisa miinusmärk, siis Rebase sõnul ei tasu hetkeprognooside kohaselt oodata, et euribor taas nulli või alla selle langeb. “Rahal on hind ning ajalukku vaadates ei ole nullilähedane euribori tase paraku normaalsus.”
Koduostuplaaniga Eesti inimesed on valmis igakuisele laenumaksele ka mõnevõrra rohkem raha kulutama kui lätlased ja leedulased. Kui 55 protsenti Eesti inimestest soovib, et igakuine kodulaenumakse ei ületaks 600 euro piiri, siis Leedus on sama osakaal 60 protsenti ja Lätis suisa 72 protsenti.
Samal ajal oli Eestis ka kõige rohkem selliseid inimesi, kes on valmis oma kodulaenu igakuisteks makseteks eraldama rohkem kui 800 eurot – neid oli 18 protsenti vastanuist. Leedus on valmis laenumakseteks üle 800 euro tasuma 11 protsenti ja Lätis 7 protsenti vastanutest.
“Inimeste jaoks sobilik laenumakse suurus on seotud nii sissetulekute kui ka kohalike kinnisvarahindadega. Näiteks Läti jääb oma Balti naabritest mõlema näitaja poolest maha. Leedus on kinnisvarahinnad seevastu meile kiirelt lähenemas, kuid kinnisvara ostujõud on seal Eesti omast kehvem. Samas on viimaste aastate muutused olnud Leedus soodsamad ning palgad kiiremas tempos kasvanud kui meil,” märkis ekspert.
Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi septembris koostöös uurimisagentuuriga Norstat. Vastajaid oli Eestis 1012, Lätis 1004 ja Leedus 1000. Uuringus osalenud olid vanuses 18–74 eluaastat.
