Jõhvi vallavanema kohalt Riigikokku lahkuv keskerakondlane Martin Repinski saab vallavolikogu eilse otsusega nelja kuupalga suuruse hüvitise. Tema 3600-eurose palga juures tähendab see 14 400 eurost lahkumiskingitust.
Tegu on seaduserikkumisega
Rahandusministeertiumi regionaalhalduspoliitika õigusnõuniku Olivia Taluste sõnul on Jõhvi volikogu otsus seadusega vastuolus.
Nimelt ei luba kohaliku omavalitsuse korralduse seadus maksta hüvitist juhul, kui volikogu poolt kohale määratud töötaja lahkub omal soovil. Omavalitsusel pole ka õigust seaduse keeldu oma määrusega ületada. Taluste sõnul on vastavas küsimuses olemas ka Riigikohtu pretsedent Kose vallast.
Lisaks on otsus vastuolus volikogu enda poolt vastu võetud palgajuhendiga, mis vabatahtlikul lahkumisel mingit hüvitist ette ei näe.
Kes seaduse jälgimist kontrollima peaks? Olivia Taluste sõnul teostab taoliste asjade üle järelevalvet justiitsministeerium.
Repinski: hüvitis tuli mulle üllatusena
Martin Repinski ütles Geeniusele täna hommikul, et nii suure hüvitise määramine tuli talle üllatusena ning lisas, et on otsustanud osa 14 400 eurost kindlasti annetada heategevuseks.
Kui suur võiks heategevusele minev summa olla, ei osanud ta täna hinnata. Samuti ei pidanud ta mõistlikuks üllatusena tulnud raha vallale jätta.
Volikogu esimees lükkab ette ametniku
Jõhvi vallavolikogu esimees Eduart East ütleb otsuse õiguspärasust kommenteerides, et ei taha juriidilisi küsimusi telefoni teel arutada. “Ma ei tea, kas see otsus läheb vastuollu. Seda sõnastust ei saa nii laialt tõlgendada,” ütleb East.
Volikogu enda poolt vastu võetud määrus suurt tõlgendamisruumi ei jäta, sätestades, et “hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel.”
Hüvitise määramise eelnõule alla kirjutanud East ütleb, et on volikogu palgajuhendist teadlik, aga kuna dokumendi koostas valla õigusnõunik, siis ta ei pidanud vajalikuks tema pädevuses kahelda.
Mille eest hüvitist makstakse?
East ütleb, et Repinski on toonud valda palju vajalikke investeeringuid nagu Narva maantee rekonstrueerimine, pargi rekonstrueerimine ja põhikooli renoveerimine.
Opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Aivar Surva ütleb, et nii parki kui kooli puudutavad otsused tehti juba enne Repinski aega ja Narva maantee raha pole veel Jõhvi jõudnud. Arvestades riigieelarve seisu, ei tea, millal jõuabki.
Surva oli Repinski saavutuste suhtes pessimistlik, öeldes, et seisma on jäänud nii promenaadi pikendamise kui ka staadioni ehituse projektid.
“Altkäemaks avalikus vormis”
Surva sõnul ütles volikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Arthur Seppern eilsel istungil, et kuna Repinski on ainuke Jõhvit esindav Riigikogu liige, siis on vallal kasulik talle maksta. Nii teeb Repinski Tallinnas Jõhvi nimel tööd ja “toob meile rahasid”.
Surva hindas, et taolist suhtumist võib põhimõtteliselt pidada avalikuks altkäemaksuks. Eilsele istungile haiglast toodud Sepperniga polnud Geeniusel täna võimalik ühendust saada.
“Vennad teevad, mis tahavad, sülitavad vabariigi seaduste peale,” oli Surva pahur.
Kümme kuud ja palgatõusud
Repinski sai Jõhvi vallavanemaks juunis 2018. Tema tulekuga tõusis ka vallavanema palk varasemalt 2800 eurolt 3600 euroni.
Aivar Surva sõnul põhjendati seda sellega, et Repinski ei tohiks Riigikogust ära tulles palgas kaotada ning sellega, et kuna Repinski näol on tegu hariduselt juristiga, siis suudab ta palju asju ise korda ajada ning palju abi ei vaja.
Samas tõusid ka abivallavanemate palgad varasemalt 2100 – 2200 eurolt 3000 euroni. Volikogu esimehe varasem 700 eurone hüvitis kerkis 2500 euroni kuus.
