Värskes majandusprognoosi kokkuvõtvas Eesti Panga blogipostituses seisab, et nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. 

Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust ja lääneriikide sanktsioonidest Venemaale. 

Eesti majanduse mahtu mõõdetakse eurodes ja jooksevhinnas, kuid see ei võta arvesse hinnatõusu, mis toob majanduskavu nulli lähedale või väikesesse miinusesse. “Eesti majandus oli eelmise aasta lõpuks jõudnud tootmisvõimsuse piiri lähedale ja varasemad prognoosid näitasid kasvu järsku aeglustumist. Muutunud geopoliitilised olud ja nende majandusmõju kärbivad väljavaadet veelgi,” seisab Eesti Panga tänases blogipostituses.

Tuukase välja, et majanduskasvu peatumise või väikese languse põhjusteks on kahanev kaubavahetus, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu, ebakindluse suurenemine ja ühekordseid suuri tehinguid ei tule enam nii palju.

Hinnad kasvavad, sissetulekud suurenevad ja tööjõud on vaja ümber paigutada

Hinnakasvu prognoositakse suuremaks kui palkade ja sissetulekute kasvu. Küll aga on oodata siiski sissetulekute suurenemist, kuna hinnatõus seda survestab. Riigirahanduse vaatenurgast laekub seega maksutulu rohkem, kui eelmises prognoosis oodati, mis aitaks leevendada ootamatuid lisakulusid.

Ettevõtted, kelle tegevus on mõjutatud Vene ja Valgevene, aga ka Ukraina turu kadumisest, peaksid nüüd sisenema uutele turgudele ning vajavaksid seejuures riigi tuge.

“Enam kannatavates majandusharudes töö kaotavaid inimesi saab abistada töö leidmisel teistes harudes. Äsjane koroonakriisi kogemus näitab, et selline tööjõu ümberpaiknemine tegevusalade vahel on võimalik ka suhteliselt lühikese aja jooksul. Töötajate kiire ümberpaiknemine oli ka üks põhjustest, mis võimaldas Eesti majandusel koroonakriisist taastuda kiiremini, kui seda on teinud enamik teisi Euroopa Liidu riike,” seisab prognoosi kokkuvõttes.

Hinnakasvu lõppu veel sel aastal ei nähta ning selle lõpu tooks toormehindade tõusu peatumine. Tarbijad võivad panga prognoosi kohaselt oodata veel 10 protsendilist hinnatõusu, mis peamiselt on seotud energia hinnatõusuga.

“Praeguses olukorras on väga keeruline prognoosida, milliseks kujuneb gaasi, elektri ja mootorikütuste hind lähiaastail. Eesti hinnatõus on üks kiiremaid euroalal ja osa hinnatõususurvest on põhjustatud Eesti-sisestest põhjustest,” seisab prognoosis.

Sellega mõeldakse, et Eesti turule suunatud riiklike kulutuste suurendamine annab hoogu niigi kiirele hinnatõusule. Näiteks erinevad toetusmeetmed ning aktsiiside langetamised. Eesti Panga soovitus on, et kui riik tahaks vältida hinnatõusu survestamist, peaks ta lisaeelarves kajastama üksnes ootamatuid lisakulusid ning abimeetmeid sihtima väga täpselt suurimatele abivajajatele.