Isikuandmed on üks tundlik teema ja seda õigusega. Igal inimesel on õigus privaatsusele ja kindlusele, et tema isikuandmed, rääkimata delikaatsematest isikuandmetest, kuskil niisama ei leviks.

Küllap ei meeldiks kellelegi, kui tema nimi, elukoht ja telefoninumber, rääkimata näiteks terviseandmetest, asja eest, teist taga, mõnes foorumis leviksid ja selle kõige kohta mahlakaid kommentaare antaks.

Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõigus

Et kõikide inimeste eraelu oleks kaitstud ja nende isiklikke andmeid mõtlematult ei kasutataks, on olemas õigusaktid, mis seda tagavad. Eestis on sellisteks näiteks isikuandmete kaitse seadus ning isegi olulisemana üleeuroopaliselt kehtiv isikuandmete kaitse üldmäärus. Tegu on mahukate õigusaktidega, mis seavad nii konkreetseid piiranguid kellegi kohta käiva info avalikustamisele kui ühtlasi sätestavad, millal ja millist teavet jagada võib.

Tasub teada, et õigus enda kohta käivate andmete kaitsele on Eestis tagatud põhiseadusega. Teisalt on põhiseaduslikke õigusi teisigi, nagu näiteks sõna- ja teabevabadus, ettevõtluse ja eneseteostuse vabadus. Ning mõnikord võib juhtuda, et õigus enda isikuandmete kaitsele läheb konflikti mõne teise isiku põhiõigusega. Mis siis saab? Suurt muud ei midagi, kui et siis tuleks hakata kaaluma, kas ja kelle õigused konkreetsel juhtumil olulisemad on.

Üks teema, millega seoses isikuandmed ikka ja jälle jutuks tulevad, on ettevõtlus. Teadupärast ei loo ega juhi firmad end ise ning iga ettevõtte taga on inimene või mitu, kellel on terve hulk nende kohta käivaid andmeid.

Loomulikult on andmeid ka ettevõtetel. Siinkohal on oluline rõhutada, et firmade andmed eespool nimetatud õigusaktidega kaitstud ei ole. Tõsi, avalikkusele kättesaamatut infot võib neilgi olla, näiteks ärisaladuseks loetav teave. Samuti võivad juriidilised isikud teatud aluste olemasolul käidelda teiste isikute andmeid. Oluline on aga, et konkreetselt ettevõtte põhiandmeid isikuandmeteks ei loeta.

Aga … Võib näida, et siin on väike vastuolu? Ettevõttega on ju lahutamatult seotud ka juhatuse liikmed või omanikud? Ja neil ju ometigi on isikuandmed? Mis saab siis, kui olen osaühingu aadressiks määranud oma kodu ning meiliaadressi lisanud isikliku?

Miks siis minu andmed äriinfo portaalis on?

Tõepoolest on firmadega seotud isikutel, erinevalt ettevõtetest endast, olemas nii eraelu kui isikuandmed. Ning nende kaitse, meenutagem, on tagatud lausa põhiseadusega. Siin tulevadki mängu teiste inimeste põhiõigused ning õigusaktidega määratud juhtumid, mil kellegi isikuandmeid ilma tema nõusolekuta jagada võib.

Ettevõtlusega seotud andmeid saab Eestis igaüks äriregistrist. See on riiklik andmekogu, mida peetakse eesmärgiga koguda, säilitada ja avalikustada teavet riigis asuvate ettevõtete kohta. Sinna kantakse seadustes ettenähtud andmeid ning õiguslik alus selleks tuleneb õigusaktidest.

Sinna andmete lisamiseks ja nendega tutvumiseks ei olegi isiku enda nõusolekut vaja saada. Aga miks need andmed avalikud peavad olema? Muuhulgas näiteks selleks, et mingi äriühinguga tehinguid teha soovivad isikud saaksid kontrollida esindusõigusega isikuid. Selline avalikustamine on oluline näiteks ärikeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks.

Olgu selle äriregistriga, kuidas on. Aga miks on minu andmed üleval mõnes eraõiguslikus infoportaalis?

Tegelikult võib isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt isikuandmeid töödelda ka juhul, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud siis, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel isikuandmeid kaitsta tuleks.

Näiteks Kreedix Grupi hallatavates Inforegistri ja ScoreStorybooki äriinfo portaalides jagatakse järgmisi juriidiliste isikutega seotud füüsiliste isikute avalikest allikatest pärinevaid isikuandmeid:

• ees- ja perekonnanimi;
• isikukood ja sünnikuupäev;
• roll juriidilises isikus ning selle algus ja lõpp;
• äri- ja ettevõtluskeelud ja
• ettevõtlusega seonduvad kontaktandmed.

Äriandmeid avaldades paraneb ärikeskkond

Kreedix Grupi puhul on õigustatud huviks ärihuvi ehk portaalide kaudu majandustegevuse teostamine. Nendes jagatavad andmed võimaldavad ettevõtjatel teha informeeritud ärilisi otsuseid, sh veenduda olemasolevate või tulevaste äripartnerite ja ettevõtjate taustas ning usaldusväärsuses.

Kolmandate isikute õigustatud huvi seisnebki avalikkuse ja Inforegistri ning ScoreStorybooki infoportaalide kasutajate huvides. On selge, et infoportaalidel on ühiskonnas oluline roll, tagamaks üldine tsiviilkäive ning ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja usaldusväärsus.

Infoportaalides avalikustatav informatsioon tagab tsiviilkäivet ja õiguskindlust, kuivõrd neis avaldatakse juriidiliste isikute seaduslikud esindajad ja selliselt on mingi ettevõttega tehingut sõlmival isikul võimalik veenduda esindusõiguse olemasolus ehk olemas on kindlus tehingu kehtivuse suhtes.

Lisaks annab infoportaal nii ettevõtjatele kui ka muudele huvitatud isikutele võimaluse veenduda ettevõtete usaldusväärsuses, kontrollides lisaks ettevõtete taustale sellega seotud füüsiliste isikute tausta. Kuigi ettevõtluses on äritehingutes osalejad enamjaolt juriidilised isikud, siis otsuseid äritegevuses teevad üksnes inimesed ehk füüsilised isikud.

Seega on ettevõtete tausta ja usaldusväärsuse kontrollimisel paratamatult oluline ka füüsiliste isikute taust. Üldpildis soodustavadki sellised infoportaalid läbipaistvat majanduskeskkonda ja ennetavad võimalikke kahjusid ja kulusid, mis kaasnevad äripartnerite suhtes puudulikust infost tehtud otsuste tagajärjena.

Oluline on aga, et isikuandmete avaldamisel kaalutaks erinevate osapoolte huvisid ja tagatakse, et andmete töötleja ning kolmandate isikute huvid kaaluksid üles andmesubjektide huvid eraelu puutumatusele.

Kreedix Grupp lähtub muuhulgas sellest, et töödeldavate isikuandmete hulk ei ole suur ning isikuandmed seonduvad avalikku sfääri kuuluvate tegevustega ehk äritegevusega. Niisamuti lähtutakse eeldusest, et andmesubjektid on teovõimelised füüsilised isikud.

Pealegi on ettevõtluses tegutseval isikul mõistlik eeldada, et tema isikuandmeid töödeldakse. Näiteks saavad tema nimi ja isikukood avalikuks juba äriregistri vahendusel enne, kui need Inforegistri või ScoreStorybooki portaalis avalduvad. Kogu Kreedix Grupi portaalide õigustatud huvi analüüsiga ning isikuandmete kaitsemeetmetega saab täpsemalt tutvuda siin.

Kas ma peaksin muretsema?

Aga kas õigupoolest peaks üldse muretsema, et keegi kuskil minu ettevõtlusalase tegevusega seonduvaid andmeid jagab ja kõik neid vaadata saavad? Tegelikult mitte. Nagu juba välja toodud, on igasuguse info jagamine tugevalt reguleeritud ning inimeste õigused kaitstud. Ja järele mõeldes on ju iga ettevõtja huvides, et teised saaksid tema usaldusväärsuses ise veenduda. Pealegi on sel moel kõikidele tagatud võimalus teiste otsustajate taustaga tutvumiseks.

Kui aga siiski liiga palju eraelulist infot maailmaga jagada ei soovi, tasub äriregistris jagatud andmed kriitilise pilguga üle vaadata. Seda eriti nüüd, sest alates oktoobrist on e-äriregistris kogu Eesti ettevõtetega seonduv info kõikidele tasuta kättesaadav.

Nimelt on eriti väikeettevõtjate hulgas küllalt levinud firma kodusele aadressile registreerimine ning kontaktideks isikliku meiliaadressi või telefoninumbri määramine. Kuigi see pole kuidagi keelatud, ei pruugita alati teadvustada, et need andmed saavad kõikide jaoks avalikuks. Seega, kui sellise info levimist just ei soovita, tasub äriregistrisse andmete muutmise avaldus esitada.