Hedman Partners: Äri ja Õigus

Keeruline seadusandlus: soola raputamise meetod on intellektuaalomand, määrdejuustu maitse aga mitte

Intellektuaalomandi piirid laienevad koos tehnoloogia arengu ja ühiskonna muudatustega.

Intellektuaalomandi kaitset omistatakse üha laiemale valikule. Euroopa Intellektuaalomandi Amet ja Euroopa Liidu Kohus on hiljuti teinud lahendid, milles on moodsa intellektuaalomandi piire selgitatud.

Esiteks seisukoht, mis laiendab intellektuaalomandi piire. Pea kõik, kellel oli ligipääs internetile aastal 2017, on teadlikud sellisest internetisensatsioonist nagu Salt Bae. Tegelikult on tegemist Türgi kokk Nusret Gökçe’ga, kelle meetod lihale soola raputamiseks muutus viraalseks. Internetist leitud kuulsust tuleb täies mahus ära kasutada ja nii sooviski Salt Bae registreerida oma unikaalse meetodi kaubamärgina.

Kaubamärgina soovis ta registreerida kolmesekundilist videoklippi, mis näitab teda signatuurliigutust tegemas. Kaubamärki soovis ta riietele, toidule, joogile ja restorani- ning cateringiteenusele. EUIPO otsustas, et toidu ja toiduga seonduva osas kaubamärki ei registreerita, kuna tegemist ei ole eristava märgiga. Muudele kaupadele ja teenustele kaubamärk registreeriti.

Mida see praktikas tähendab?

Praktikas tähendab see seda, et ka teised viraalsed sensatsioonid võivad katsetada endale kuulsust toonud klippide kaubamärkidena registreerimist. Samuti tähendab see seda, et kõik teised, kes on Salt Bae eeskujul kasutanud tema meetodit, peavad edaspidi olema ettevaatlikud oma tegemistes, et mitte sattuda kaubamärgi rikkumise vaidlusesse.

Juustumaitse ei ole teos

Intellektuaalomandi piire kitsendav seisukoht tuleb aga Euroopa Liidu Kohtust. Hollandist pärit määrdejuustutootja kaebas teise juustutootja kohtusse, väites, et teise tootja juustu maitse rikub tema autoriõigusi. Hollandi kohus oli varem asunud seisukohale, et parfüümid on kaitstavate autoriõigustega ja sellele juustutootja ka tugines.

Sellest hoolimata asus Euroopa Liidu Kohus seisukohale, et juustu maitse ei ole autoriõigustega kaitstav, kuivõrd maitset tajutakse erinevalt ja seega ei ole see objektiivselt väljenduv. Sisuliselt väljendas kohus sellega  seisukohta, et ka parfüümitootjatel ei ole autoriõiguste kaitsele loota.

Mida toiduainete puhul ette võtta?

Lõhna ja maitset ei saa ka kaubamärgina kaitsta, seda on EUIPO  selgesõnaliselt väljendanud. Järelikult on toiduainete tootjatel ja ka parfüümide tegijatel ainsaks võimaluseks loota oma turundusosakonna ja brändi peale, et säilitada konkurentsieelis.

Soovituseks tulevastele internetisensatsioonidele ja ka kõigile teistele seega on kasutada oma 15 minutit kuulsust täielikult ning mõelda laiemalt intellektuaalomandist kui lihtsalt logodest ja raamatutest.

Täiendavate küsimuste korral võtke ühendust advokaat Kati Pinoga e-maili teel kati.pino@hedman.ee.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.