Päikesepaneelide paigaldamine on ka praeguses energiaturu olukorras jätkuvalt mõistlik tegevus. Kui neile lisada juurde ka aku, millesse päeval toodetud elektrit pimeda ajaks salvestada, on tegemist kindlasti tulusa liigutusega.

Kuidas aga otsustada, kui palju päikesepaneele kokku võiks vaja minna? Paneelide müüjad oskavad nõu anda, kuid ka ostja võiks omada üldist ettekujutust, milline suurusjärk on adekvaatne.

Kas endale või müügiks?

Paneelide arvu väljaselgitamisel on esimene küsimus, kas soovitakse toota energiat vaid enda tarbeks või tahetakse paigutada paneele nii palju kui vähegi võimalik, et elektrit ka võrku müüa.

Kui eesmärgiks on isiklik kasutamine, siis peaks vaatama suvist tarbimist. Võtta tuleks ühe keskmise päeva tarbimine ja arvestada seda vajaliku paneelide võimsuse valimisel.

Eesti oludes, kui unustada ära igasugused varjud ja suunad ning eeldada, et paneelid on mõistlikel tingimustel, siis üks kW paneel toodab keskmiselt umbes 4 kWh elektrit päeva jooksul. Nii et kui tarbija ööpäevane vajadus on 40 kWh, siis sobib hästi 10 kW päikesepaneel koos umbes 10 kWh akupangaga.

Sealt edasi tuleb hakata pakkujaga läbi arutama, kuidas suund, varjud ja muu selline paneeli elektritootmist mõjutab.

Võrku müümise korral

Kui on soov elektrit ka võrku müüa, taandub kõik sellele, kui palju on pinda, kuhu paneele paigutada ja kui palju raha on sellesse võimalik investeerida.

Kolmandaks faktoriks on see, kui suurel hulgal Elektrilevi toodetud energiat vastu suudab võtta ehk kui suure koguse energia võrkumüümiseks on kohapeal võimsust.

Taotlust tehes teeb võrguomanik kalkulatsioonid, vaatab üle maja või tootmispaigani tulevad liinid ja arvutab, kui palju sealt elektrit läbi mahub.

Vahel on Elektrilevil plaanis ka taristu uuendustööd ja sellisel juhul võidakse välja anda luba, mis mõne aja pärast, kui tööd on valmis, lubab võrku müüdavat energiahulka ka tõsta. Teinekord võtavad need muudatused siiski mõned aastad aega.

Kas mul jääb elektrit üle?

Mõnikord pole aga otseselt soovi suur tootmist püsti panna, samas aga tahaks siiski seda elektrit müüa, mis endal tarbimisest parasjagu üle jääb. Kui palju peaks isiklikust elektritarbimisest üle jääma, et ka võrku müümine ära tasuks?

Siin tuleb võtta arvesse, et tootmine on kõige suurem suvel, aga tarbimine on siis just kõige väiksem. Talvel on asjalood vastupidi. Seda peab ka paneele valides silmas pidama. Kui asja väga täpselt suviste näitajate põhjal planeerida ja tootmisgraafik kokku panna, siis kesksuvel katab tootmine võib-olla tarbimise ära, aga kevadel ja sügisel jääb võimsusest puudu ning tarbimine on katmata.

Seetõttu on reeglina mõistlik suvel mõnevõrra elektrit üle toota, et ka kevadel-sügisel saaks ikkagi enda tarbimise ära katta. Suvisel perioodil jääb sellisel juhul energiat ikkagi üle ja seda on reeglina siiski mõttekas võrku müüa.