Nagu kõiki seadmeid, peab ka päikesepaneele regulaarselt hooldama.

Kuidas seda teha ja millele eriti tähelepanu pöörama peaks, selgitab päikeseparke ja akusid vahendava osaühingu Energiapada tehniline direktor Rait Lotamõis.

Hooldust peaks tegema kindlasti kord aastas. Tavaliselt võetakse see protsess ette veebruari keskel või lõpus pärast lume sulamist, enne kui päikeseenergia tootmise hooaeg pihta hakkab.

Hooldus hilistalvel

Paneelidelt talvel, novembrist veebruarini, lund maha pühkimas käia pole mõtet, välja arvatud juhul kui tegemist on ainsa elektriallikaga. Seda põhjusel, et tootmine on igal juhul sisuliselt null.

Eelkõige peaks lihtsalt veebruarikuus ootama ära mõne päikselise päeva, et siis vajadusel paneelidelt suurem lumi maha lükata.

Kui valgus sinna juba peale paistab, hakkab paneel tööle ja soojeneb. See sulatab ka jääkihi lahti, mida on siis lihtne lihtsalt maha lükata. Jääd ei maksa kunagi teravate esemetega kraapida, see võib paneeli vigastada. Maha peaks pühkima ka sügisesed lehed.

Katkised paneelid vaheta välja

Järgmisena peakski paneelid visuaalselt üle kontrollima. Nii selgitatakse välja, et lume raskuse all poleks neile kahjustusi tekkinud. Kui on, siis tuleks selline paneel kindlasti välja vahetada, isegi kui seal teatud elektritootmine veel toimub.

Et paneelist kuni süsteemi südame, inverterini liigub alalisvool, tihti ei teata. Erinevalt vahelduvvoolust, mis seisast pistikutest tuleb, võib alalisvool hüpata 20-30 sentimeetri kaugusel olevasse objekti ja tekitada kaarleegi, mis sisuliselt on lahtine tuli. Halvemal juhul võib selline asi päädida tulekahjuga.

Päikesepargi kaabeldus

Samal põhjusel on ülimalt oluline üle kontrollida kaabeldus paneelist kuni inverterini välja. Paneeli kaablite ühendamiseks kasutatakse plastikust pistikuid mis võivad talvel lume ja jää liikumise tõttu kannatada saada. 

Kuid ka linnud-loomad võivad katusel liikuda, erinevates kohtades nokkida-näkitseda, sinna näiteks pesa teha ja sellega kaabeldust kahjustada.

Seetõttu tuleks ka kaabeldus üle vaadata, sest ka katkiste kaablite puhul võib vool kaarleegi tekitada ja nii suure õnnetuse põhjustada.

Teha ise või kutsuda spetsialist?

Peamine raskus kontrollimisel on see, et kaablid on veetud paneelde alla. Kui hoolduse eest hoolitseb spetsialist, on tema käsutuses reeglina kaamerad mis võimaldavad näha nii paneelide alla kui ka seinte taha. Lisaks aitavad termokaamerad kiirelt tuvastada võimalikke ohuallikaid või kahjustatud komponente süsteemis. 

Oluline on ka üle kontrollida katuse kandekonstruktsioon ja materjal, millele paneelid on kinnitatud, veendumaks et lisatud päikesepaneelide kinnituskonstruktsioonid ja -võtted ei ole katusele talvel viga teinud ning katus on jätkuvalt vettpidav.

Üle peaks kontrollima ka süsteemi südame ehk inverteri. Seal peaks veenduma, et korras on nii elektrikilpi jooksev vahelduvvoolu kaabeldus, kui ka seade ise. Lisaks vigastustele ei tohi kaabeldusel olla värvimuutust, kollaseks ega pruuniks tõmmanud kohti.

Ka akupank vajab tähelepanu

Lõpuks peaks ära tegema ka akupanga kontrolli. Seda on eraisikul keeruline teha. Akupanga puhul ühendatakse see arvutiga ja kontrollitakse kogu eelmise tööperioodi logisid, tuvastamaks ka neid võimalikke kõrvalekaldeid mis hetkel veel ehk probleeme ei tekita kuid pikas perspektiivis võivad mõjutada akupanga eluiga.

Õigel ajal märgatud ja lahendatud kõrvalekalle aitab ära hoida püsivaid vigastusi päikesepargile, akupangale ning ka hoonele endale.

Kui endale käib hoolduse tegemine üle jõu või pole lihtsalt huvi sellega tegeleda, siis saab hoolduse üldjuhul tellida ka akuparkida paigaldajatelt.