Ratsustama ei pea perutades ning ka ajapikku võib kenakese varan­duse kokku koguda. Algust tasub homse asemel teha juba täna.

Öeldakse, et kes senti ei korja, see krooni ei saa. Kui seda ütlust järgiks oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel enamik inimesi, väheneks ilmselt tugevasti nõudlus investeerimisalase nõu järele. Paraku kipub aga suur osa inimesi jätma asja pooleli veel enne, kui on selle korrali­kult kätte võtnud, ning aktsiate, võlakirja­de, indeksfondide või muude variantide vahel kaalumiseni sageli ei jõutagi.

Üks põhjus, mis inimesi eemal hoiab, on kahtlemata see, et enamikul meist pole kohe võtta suuri rahasummasid, mida investeerimiseks välja käia. Mõelge oma tutvuskonna peale: kas kuulete sagedamini juttu sellest, mida teha päranduseks saadud korteriga, 20 aastat tiksunud kolledžifondiga või iga kuu palgast üle jääva 100 euroga, või tuleb rohkem ette kurtmist, et raha on iga kuu vähem, üle ei jää midagi ning hea oleks, kui saaks kelleltki palgapäevani 100 eurot laenata?

Inimesele, kes peab kuu lõpus kõvasti kokku hoidma, ei pruugi soovitus iga kuu kas või 20 eurot kõrvale panna just eriti palju korda minna.

Parim võimalus rahalise kindlustunde saavutamiseks on alustada säästmist ja investeerimist just väikeste summadega. Eeskuju võib võtta Kristi Saarest, kes töötab õpetajana ja peab populaarset ajaveebi „Kristi investeerib”. Tema esimene investeering kuus aastat tagasi oli 10 eurot, praeguseks paigutab ta raha ühisrahastusse, aktsiatesse ja kinnisvarasse ning tema eesmärk on loo­buda 40. eluaastaks palgatööst.

Väärib märkimist, et Kristi palk oli investeerimisega alustamisel 640 eurot (bruto). Kristi näide on julgustav just see­tõttu, et ta alustas väga väikese summaga ja seda sissetuleku juures, mis oli toona mitusada eurot alla Eesti keskmise palga.

Mida varem, seda parem

Väikeste summadega alustamise kasulikkust tõestab ka klassikaline näide S&P 500 tootluse kohta. Standard&Poor’s 500 on börsiindeks, mis põhineb New Yorgi börsil ja NASDAQ-il noteeritud 500 turuväärtuselt suurima USA börsifirma aktsiatel. Tegemist on ühe jälgituma ja esinduslikuma börsiindeksiga maailmas ning ühtlasi ka USA majanduse käekäigu indikaatoriga.

Kui oleksite investeerinud S&P 500 indeksisse 50 aastat tagasi ühe dollari, oleks sellest tänaseks saanud 125 dollarit (nominaalväärtuses ja koos dividendidega). Ehk mida nooremalt investeeringutega algust teha, seda parem.

Igal juhul tasub meeles pidada, et ükskõik kui suur rikkus on kunagi alguse saanud tunduvalt väiksemast summast. Sülle kukkunud lotovõidust on tore unistada, kuid päevatööga teenitu kasvatamiseks ja rahalise kindlustunde tõstmiseks on parem alustada investeerimisega juba täna.

Parim on alustada Kasvukontost

LHV kasvukonto on mõeldud just neile, kes soovivad investeerimist alustada väikeste summadega: investeerida saab juba alates ühest eurost ja väga madalate kuludega indeksfondidesse. Nii on lihtne hoida teenustasud kontrolli all ja kätte jääb rohkem raha. Kasvukonto kaudu saab hetkel raha paigutada 38 võlakirja- või aktsiafondi – erineva suurusega ette-võtetesse eri regioonides.

Populaarsei­mad fondid on seni olnud juba eespool mainitud S&P 500 indeksfond ja sellega sarnane, 600 Euroopa suurettevõtet jälgiv EXSA fond. Hiljuti on lisandunud globaalseid megatrende jälgivad fondid. Näiteks on nüüdsest võimalik panustada robootikafirmade või krüptovaluutade käekäiku, maandades samas riske riikide võlakirju sisaldavate fondidega.

Portfelli ja selle investeeringute osakaalu paneb otsast lõpuni kokku investor ise. Seejuures pole regulaarsed sissemaksed LHV Kasvukontole kohustuslikud ja investeerida saab ka püsikorraldusega: kliendid saavad valida, kui sageli ja kui palju nad soovivad raha investeerida.

Kokku saab oma portfelli hajutada kuni kuue erineva fondi vahel, ent lubatud on ka ühe fondi põhine investeering. Portfellide arv kliendi kohta pole piiratud: kes soovib, võib korraga omada piiramatul hulgal Kasvukontosid. Kõiki Kasvukontol olevaid väärtpabereid saab soovi korral igal hetkel ka ära müüa.

Seega on Kasvukonto mugav ja lihtne võimalus alustavale investorile, kel on esialgu välja käia ainult väikesed summad ja kes ei soovi liigselt riskida. Indeksfondides osakute omamine on näiteks aktsiatega võrreldes väiksema riskiga, sest olenevalt indeksist peegeldub seal korraga sadade ettevõtete väärtus. S&P 500 fondi riski aitab vähendada ka asjaolu, et nimekirja valitakse ainult suured ja elujõulised firmad.

Juhul kui portfellis omada globaalseid suurettevõtteid, on ka riskid madalamad. Näiteks S&P 500 ja EXSA fondidesse sisuliselt vaid 1 euroga investeerides on võimalus saada omanikuks 1100 ettevõttes, mis tegutsevad erinevates sektorites. Ühe sektori või isegi terve maailmajao majandusolude kehvemaks muutumisel aitab teine fond kaotusi tasakaalustada.

Väikeste summadega investeerimine ei pea tähendama väiksemaid summasid pikas perspektiivis: kui näiteks 25-aastane inimene säästaks täna igas kuus 100 eurot ja paigutaks selle Kasvukonto kaudu S&P 500 fondi, oleks – eeldusel, et ajalooline tootlus jätkub – põhjust 45. sünnipäeva tähistada juba 100 000 euroni küündiva portfelliga (nominaalväärtuses ja koos dividendidega). Lisaks sunnib raha õppima: väikeste summadega alustamisel tekib justkui imeväel huvi ja ka aeg selleks, et rahakasvatamisele hoogu juurde anda ning mõelda kaasa firmade käekäigule.

Mugav rahapaigutamine

Alates augusti lõpust pakub LHV ka unikaalset säästmislahendust ehk Kasvukontoga seotud mikroinvesteerimist. Mikroinvesteerimine võimaldab kasvatada oma investeerimisportfelli märkamatult ja mugavalt iga deebetkaardiga tehtud makse kaudu.

Edendamaks säästmist ja rahaasjade teadlikku korraldamist pakub LHV kuni 26-aastastele kasutajatele Noortepanga raames Kasvukontot ilma haldustasuta.

* Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Pane tähele, et investeerimisega kaasnevad riskid ning väärtpaberite väärtus võib nii tõusta kui ka langeda. Minevikutootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus. Tutvu tingimustega ja riskidega lhv.ee ning küsi nõu meie asjatundjalt.

Artikli autor on LHV nooremanalüütik Gert Siniloo. Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2018.