LHV blogi

Ühisrahastus – kuidas see toimib ja milleks see hea on?

Eesti esimene ühisrahastusplatvorm Hooandja alustas tegevust 2012. aastal, kogudes toetust loomingulistele projektidele. Hiljem lisandusid ka kodanikuühiskonna projektid.

Käsi püsti, kes on kunagi millelegi Hooandjas raha andnud? Arvatavasti on neid käsi väga palju, sest portaali enda andmetel on toetajaid kogunenud üle 90 000. Ilmselt pole aga paljud neist mõelnud, et Hooandja kaudu mõne plaadi väljaandmist või teatrietenduse toimumist toetades on osaletud milleski, mis on viimastel aastatel aina enam hoogu kogunud ka investeerimismaailmas – nimelt ühisrahastuses.

Ühisrahastus, nagu nimest võib aimata, on millegi ühiselt rahastamine. Ingliskeelne vaste crowdfunding, mis on kasutamist leidnud alles 2006. aastast, annab veelgi paremini edasi seda, et raha annavad tavalised inimesed, kes pole traditsioonilised projektide rahastajad. Teisisõnu ongi ühisrahastus viimasel kümnendil hoogustunud finantseerimise viis, kus millegi elluviimiseks vajaminev raha kogutakse väikeste osade kaupa kokku paljudelt erinevatelt inimestelt.

Idee on sajandeid vana

Ehkki ühisrahastusest räägitakse sageli kui uuest ja isegi revolutsioonilisest nähtusest, on näiteid ühisest rahakorjamisest juba aastasadade tagant. Vahest üks kuulsamaid näiteid pärineb aastast 1885, mil USA Vabadussamba jalami jaoks annetas raha enam kui 160 000 inimest, alates väikestest lastest, lõpetades poliitikutega.

Sealjuures oli kolmveerand annetustest alla ühe dollari. Lõpuks saadi kokku üle 100 000 dollari ning raha jätkus ka kingituseks skulptorile. Eestis on tuntud legend, kuidas Juhan Liiv andis Estonia teatrihoone rajamiseks enda pintsaku, kuid 25-rublaste osatähtede kaudu aitasid teatri valmimisele kaasa ka paljud eraisikud, kelle toel saadi kokku üle ühe kaheksandiku ehitusrahast.

Ühisrahastuse liigid

Kunagisest rahakorjandusest mõne ehitise valmimise nimel on tänapäevaks saanud rahastamisviis, millesse oma isikliku kapitali paigutades loodetakse selle pealt ka kasumit teenida. Põhimõtteliselt on olemas kolm ühisrahastamise liiki:

  1. Vastastikune laenamine (peer-to-peer lending, P2P) – laenu antakse inimeselt inimesele ning platvorm vahendab laenulepingute sõlmimist. Eripära ja eelis võrreldes näiteks tavalise pangalaenuga on see, et ühe allika asemel võivad laenu anda kümned või sajad üksikisikud, nii et ükski laenuandja ei pea võtma täielikku riski laenuvõtja osas. Laenuvõtjad kasutavad seda sageli tarbimislaenu alternatiivina ning üldiselt on laenud ilma tagatiseta.
  2. Omakapitali- ehk osaluspõhine ühisrahastamine – vastutasuks investeeringu eest saavad investorid osaluse ettevõttes. Põhiline erinevus osalusel põhineva ühisrahastamise ja tavapärasemate mooduste (nagu näiteks riskikapital) vahel seisneb selles, et investeerimist pakutakse korraga paljudele rahastajatele ning see toimub platvormi kaudu. Sisuliselt sarnaneb see variant börsiga, kuid tegemist on börsifirmadega võrreldes märksa väiksemate ning nooremate ettevõtetega.
  3. Ärilaenude ühisrahastus – investorid paigutavad raha mõnda kinnisvaraprojekti või muusse ärilaenu, mille eesmärgiks on investeeringu tegemine. Tulu saadakse intressidest, mida laenuvõtja saadud laenu tagasi makstes tasub. Tihtipeale on tegemist tagatud laenudega ehk laenuvõtja on laenu tagatiseks seadnud kinnisvarale hüpoteegi või muud sarnast (nt. laekuvate tulude arved ehk faktooring).

Tavaliselt toimub ühisrahastus mõne internetipõhise platvormi kaudu, kus viiakse kokku investorid ja need, kes oma projekti või laenu jaoks raha taotlevad. Ka siin on juured kultuurivaldkonnas, sest esimene netiplatvorm, kus fännid said enda lemmikartistide tegevust toetada, oli 2003. aastal käivitatud ArtistShare, mis tegutseb siiani.

Mõne aasta jooksul järgnesid juba Kiva – üks esimesi platvorme, kus saab rahastada üle maailma antavaid laene madala sissetulekuga inimestele –, loomingulistele projektidele mõeldud Kickstarter ning GoFundMe, kus suur osa annetustest läheb inimestele, kes vajavad raha ravikulude katteks.

Eestis aina enam platvorme

Meil ulatub ühisrahastuse ajalugu kümmekonna aasta taha, mil oma tegevust alustas esimene ühisrahastusplatvorm isePankur, millest on tänaseks saanud Bondora. Vastastikust laenamist pakkuval Bondoral on näiteks Eestis enam kui 10 000 investorit, kes on investeerinud kokku üle 30 miljoni euro. Bondora enda andmetel on platvormi keskmine aastane netotootlus olnud üle 9% ning laene on väljastatud kokku üle 154 miljoni euro eest.

Järjest enam on kõneainet pakkunud ka kinnisvara ühisrahastus, mida Eestis võimaldavad näiteks EstateGuru ja Crowdestate. Neist esimene on tänaseks vahendanud kinnisvaralaene ligi 75 miljoni euro ulatuses, Crowdestate on aga kaasanud üle 46 miljoni euro investorite raha. Ühisrahastuse ärilaenude segmendis jääb keskmine ajalooline tootlus 12 ja 16% vahele.

Ettevõtetele suunatud ühisrahastusplatvormidest alustas Balti riikides esimesena Fundwise, mille kaudu on tänaseks raha kaasanud paarkümmend ettevõtet, seda kokku enam kui miljoni euro eest. Lisaks tegutseb Eestis kahe aasta eest alustanud Funderbeam – maailma esimene idufirmade börs, mis on mõeldud just kasvuettevõtetele. Funderbeami vahendusel on raha kaasanud samuti paarkümmend firmat: seda ligi 7 miljoni euro eest ning investoreid on enam kui sajast riigist.

Vastavalt platvormidelt saadud andmetele on ühisrahastusse investeerinud ligikaudu 13 000 Eesti investorit. Võrdluseks niipalju, et näiteks Tallinna börsil on kokku umbes 30 000 Eesti investorit.

Võib aimata, et kuna Eestis sisuliselt puudub võlakirjaturg ehk jaeinvestoril on väga raske saada ligipääsu fikseeritud intressiga investeeringutele, siis tõenäoliselt täidavad just ühisrahastuslaenud seda tühimikku Eesti investeerimismaastikul, olles suunatud madalama riskiisuga investoritele, kes soovivad fikseeritud tootlust ja laenuperioodi. Ühtlasi on sisenemisbarjäärid väga madalad, kuna sageli on võimalik investeerida alates 50 eurost.

Võimalikud spetsiifilised riskid

Nagu öeldud, areneb ühisrahastus kiiresti. Viimaste andmete järgi on globaalne ühisrahastuse turg väärt üle 30 miljardi euro ning järgmistel aastatel peaks see kasvama keskmiselt 17% aastas. Nagu eespool toodud andmed näitavad, on ühisrahastuse areng kiire olnud ka Eestis. Sealjuures peab aga arvestama võimalike riskidega, mis võivad ühisrahastusse investeerides kaasneda.

Hetkel on Eestis ühisrahastus veel reguleerimata ning erinevalt näiteks Suurbritanniast või Soomest eraldi seadust valdkonna kohta pole. Seetõttu ei hinda ühisrahastusplatvormid investorite teadmisi ega kogemusi, mistõttu peavad huvilised tuginema projektide kohta saadaolevale teabele ning iseenda teadmistele. Küll aga on olemas Finance Estonia ja Deloitte Legal’i loodud vabatahtlik ühisrahastuse hea tava, mille eesmärk on, et platvormide tegevus oleks klientidele arusaadav ja läbipaistev.

Tavapärased investeerimisriskid

Lisaks eksisteerivad tavapärased investeerimisega seotud riskid, nagu näiteks panustatud raha vähenemise või kaotamise risk, pikk tasuvusperiood (eriti osaluspõhise ühisrahastuse puhul) ning likviidsusrisk.

Eelnevad riskid on ehk kõik hinnatavad, kuid tõenäoliselt on ühisrahastuse suurim küsimärk see, kuidas mõjutab investeeringute kvaliteeti ja tootlust majanduskriis, sest valdkond on noor – enamik platvorme on alustanud tegevust viimase kriisi järel –, mistõttu kellelgi vastavat kogemust pole.

Seetõttu soovitame kindlasti investoritel oma portfelli hajutada varaklassidega, mis on juba edukalt läbinud mitmeid majandustsükleid ning mille tõusud ja langused on seetõttu ehk prognoositavam, nagu näiteks indeksfondid või suurettevõtete aktsiad.

Kokkuvõttes on ühisrahastus kiirelt arenev valdkond, mille kaudu saab tavainvestor ligipääsu valdkondadele, mis on ajalooliselt olnud raskesti ligipääsetavad, nagu näiteks kasvuettevõtted või kinnisvaralaenud. Kuid nagu ikka, uute ja põnevate investeerimisvõimalustega kaasnevad ka uued ja prognoosimatud riskid, mille peale soovitame kõigil investoritel põhjalikult mõelda enne lõplikku rahapaigutust.

Gert Siniloo

LHV nooremanalüütik

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.