Kuigi liising on auto soetamisel populaarsem finantseerimise võimalus, võib autolaen olla teatud olukordades igati mõistlik ja loogiline käik. Luminor Liisingu juht Andrus Soodla selgitab, millal tasuks autolaenu kasuks otsustada ning millega seejuures arvestada.
Autolaen on nagu järelmaks
Kui liisingu puhul on lepinguperioodi jooksul autoomanikuks liisinguandja, siis autolaenu võib Andrus Soodla hinnangul võrrelda järelmaksuga. “Autolaenu puhul sõlmitakse laenuleping, millega saab klient kohe auto omanikuks: soovi korral esitatakse taotlus ning kui see rahuldatakse, saab klient sobiva auto enda nimele,” sõnas ta.
Kuna autolaenul pole tagatist, tähendab see teisisõnu, et sissemakset ehk omaosalust polegi tarvis. Küll aga tuleb arvestada, et autolaenu intress on liisingust mõnevõrra kõrgem. “Kui soov on soetada keskkonnasäästlik ehk elektri- või hübriidauto, on Luminoril olemas ka roheline autolaen, mille lepingutasu ja intress on madalamad,” lisas Soodla.
Autolaenu puhul tuleb arvestada, et laenusumma võib olla kuni 20 000 eurot – see tähendab, et autolaenu taotletakse reeglina taskukohasemate autode ostmiseks. Samuti tuleb seejuures arvestada, et vähem kui 8000 eurot maksvale sõidukile liisinglepingut sageli ei sõlmitagi ning kliendi valikuks on vaid autolaen. “Kuna sõiduki vanus on reeglina korrelatsioonis maksumusega, sõlmitakse autolaenu leping sageli just vanemate sõidukite ostusoovi puhul.”
Kui liisingu puhul tuleb arvestada rangemate tingimustega, mis puudutavad nii sõiduki hooldust kui ka näiteks läbisõidupiirangut, siis autolaenu puhul on eeliseks selle paindlikkus. “Kliendil on auto üle suurem otsustusvõime ning saab soovi korral auto igal hetkel ka maha müüa – kuna lepingu järgi kuulub sõiduk temale, on seeläbi ka lihtsam asjaajamist planeerida,” ütles ekspert.
Kaks peamist olukorda
Autolaenu puhul leidub Andrus Soodla puhul kaks peamist olukorda, millal seda liisingule eelistada.
“Kui inimesel tekib kiire vajadus auto järele, kuid uuema ja uhkema sõiduki jaoks võimalusi ei jagu, siis tasub mõelda autolaenu peale ja tutvuda tingimustega. Eriti sobib see näiteks noorematele inimestele, kel pole sissemakseks vajalikku summat, kuid vajavad sellegipoolest autot igapäevaste kohustuste või tegemiste jaoks. Sellisel juhul on autolaen õige toode, kuna see annab vajaliku paindlikkuse ning on liisingust kättesaadavam võimalus,” rääkis Soodla.
Vähem aga teatakse, et autolaenu kasutatakse sageli ka siis, kui inimesel on liising lõppemas ning soov oleks sõidukit edasi kasutada, kuid jääkväärtuse või viimase makse jaoks pole piisavaid rahalisi vahendeid. Ka siin on tegelikult kaks võimalust, kuidas tehinguga edasi minna.
“Tavaliselt küsitakse sellises olukorras liisinglepingule pikendust: näiteks võib kasutusrendi vormistada ümber kapitalirendiks ning jääkväärtuseks jäetud summa makstakse kokkulepitud perioodi jooksul liisinguandjale tagasi,” selgitas ta.
Teine võimalus on vormistada liising ümber hoopis autolaenuks. “Kuigi jääkväärtuse suuruse määras klient ise, võib elus juhtuda ootamatusi ning viis aastat hiljem selgub, et vajalikku summat pole ikkagi kohe võtta. Kui sellegipoolest on soov auto alles jätta, siis võib mõelda ka autolaenu taotlemise peale. Seejärel saab inimene juba ise otsustada, mida ta autoga edasi teeb ja millal kavatseb ta selle edasi müüa.”
Seega annab autolaen vajaduse korral omanikule paindlikkuse, mida ja kuidas sõidukiga tulevikus ette võtta. “Kui on kahtlus, kas eelistada autolaenu või liisingut, tasub kindlasti spetsialistiga arutada ja vajalikud küsimused ära küsida,” kinnitas Soodla.
