Küsimus, kui suur peaks olema liisingu sissemakse, kerkib üles iga kord, kui mõte sõiduki liisimisele liigub. Luminori Liisingu juht Andrus Soodla annab nõu, milline võiks olla autoliisingu sissemakse ning kumb on liisinguvõtjale kasulikum – võimalikult väike või suur sissemakse.
Kasutatud autode puhul makstakse sisse rohkem, uute puhul vähem
Eesti liisinguturu puhul moodustab keskmine liisingu sissemakse umbes 15–17% sõiduki maksumusest. Küll aga kujuneb see nii uute kui ka kasutatud autode liisinguturu põhjal – need kategooriad võivad Andrus Soodla sõnul olla võrdlemisi erinevad. “Kui uue auto liisimisel on keskmine sissemakse umbes 10%, siis kasutatud autode puhul on tavaline, et keskmiselt makstakse sisse umbes 20% sõiduki väärtusest,” kirjeldas Soodla.
Seejuures peitub üks sissemakset mõjutav tegur liisinguvõtja võimalustes: kuivõrd sissemakse tegemiseks kasutatakse sageli eelmise auto müügist saadud tulu, on 20% ehk viiendik sõiduki maksumusest igati optimaalne suurusjärk.
“Need inimesed, kes kasutavad eelmise auto müügist saadud tulu sissemaksuks, kipuvad tõepoolest maksma sisse veidi rohkem, kui liisinguandja kohustab. See on minu hinnangul väga mõistlik samm,” sõnas ta.
Suurema sissemaksega saab vähendada intressikulu
Kuivõrd turustandard näeb Eestis ette minimaalselt 10% sissemakse, lasub siin liisinguvõtja jaoks otsustamise koht: kas teha liisingu jaoks võimalikult väike panus või maksta sisse võimalikult palju? Luminori Liisingu juht kinnitab, et nõutavast suurem sissemakse on igal juhul liisinguvõtjale kasulikum samm, ja sellel on mitu olulist põhjust.
“Mida suurem on sissemakse, seda väiksem on kogu lepinguperioodi intressikulu. Kuna kõrgema euribori valguses on ka liising kallinenud, jääb suurema sissemakse tegemisel liisinguvõtjale rohkem raha kätte. Seega on suurem sissemakse majanduslikult igati mõistlik, sest selle abil saab minimeerida ebavajalikke lisakulusid.”
Intressikulude kallinemine on mõjutanud ka liisinguvõtjate ja sõiduki kohe välja ostvate autoomanike osakaalu. “Kui varem jõudis liisinglepingutesse umbes 70% Eestis ostetud uutest autodest, siis täna on see osakaal langenud 50–55%-le. Kuna intressikulu ei soovita maksta ja auto väljaostuks vajalik summa on olemas, on üks osa inimestest selle võimaluse kasuks otsustanud,” kommenteeris ekspert.
Mida suurem sissemakse, seda väiksem igakuine kohustus
Teine oluline põhjus puudutab igakuist väljaminekut: mida suurema osakaalu moodustab sissemakse, seda väiksemaks muutub ka igakuine kohustus. “Suurem sissemakse mõjutab lisaks kuumaksetele ka auto jääkväärtust – kui liisinguvõtja teeb suurema sissemakse, siis sellevõrra väiksem on ka liisinguperioodi lõppu jääv kohustus. Seda saab mugavalt kasutada näiteks järgmise auto sissemakse tegemiseks, kuid ka mõneks muuks otstarbeks ehk nii, kuidas inimene ise soovib,” kinnitas ta.
Siiski kehtib suurema sissemaksu puhul veel kolmaski suur eelis: see annab liisinguvõtjale võimaluse küsida paremaid lepingutingimusi. “Näiteks võib liisinguandjalt küsida suuremat lubatud läbisõitu või madalamat marginaali. Samuti on paremad võimalused maksepuhkuse taotlemiseks, kuna sellisel juhul ei tähenda see liisinguandja jaoks nii suurt riski,” tõi Soodla välja.
Seega on suurem sissemakse igal juhul kasulik samm ning võimaluse korral tasub seda Andrus Soodla sõnul kindlasti kaaluda. “Suurem sissemakse on mõistlik, sest see annab liisinguvõtjale ratsionaalses plaanis väiksemad intressikulud, võimaluse lepingu lõppedes auto müügist saada rohkem vaba raha ja paremad liisinglepingu tingimused, sealhulgas marginaali,” ütles ta lõpetuseks.
