Pensionikeskuse andmetel otsustab ligi 90% pensioniikka jõudvatest eestlastest võtta kogu pensionivara välja ühekordse maksena. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul loovutatakse selle sammu tõttu märkimisväärne osa pikalt kogutud pensionivarast tulumaksu tasumiseks, mistõttu tasuks otsuse üle hoolikalt järele mõelda.
Ühekordne makse pole kõige optimaalsem käik
Madissoni sõnul on võimalused pensionieas väljamaksete tegemiseks Eestis võrdlemisi mitmekesised ja paindlikud – valida saab nii ühekordse väljamakse, osalise väljavõtmise, tähtajalised väljamaksed pensionifondist või kindlustusseltsist kui ka eluaegse pensionilepingu. Kuid sageli jääb märkamata, et vastavalt investori valikule muutub ka tulumaksumäär.
“Kui investor soovib teise või kolmanda samba pensioni võtta ühekordse väljamaksena välja enne pensioniiga, rakendub sellele 20% tulumaks. Kui seda tehakse pensioniikka jõudes, kahaneb tulumaks 10% peale, mis on siiski küllaltki märkimisväärne osa elu jooksul kogutud pensionivarast,” märkis Madisson.
Kuivõrd ligikaudu 90% eestlastest kasutab ühekordse väljamakse võimalust ja loovutab sellega 10% oma pensionivarast tulumaksu tasumiseks, on fondijuhi sõnul võimalik teha ka valik, mille kohaselt tulumaksu tasuma ei pea – näiteks fondipension*, mis on populaarsuselt teine valik väljamaksete tegemiseks.
“Olukorras, kus inimene on pikalt pensioniks kogunud, on fondipension kindlasti ratsionaalsem valik pensionivara kasutamiseks. Seega soovitaksin pensioni väljamaksmisel kaaluda lahendusi, mis on tulumaksuvabad,” kinnitas ta.
Fondipensioni abiga saab pensionivara edasi kasvada
Fondipensionit makstakse, nagu nimigi ütleb, investori pensionifondidest – see tähendab, et mitme pensionifondi puhul võetakse väljamakseks osakuid kõigist investorile kuuluvatest pensionifondidest. Maksete sageduse saab seejuures ise valida – nii võib pension laekuda kontole näiteks korra kuus, kvartalis või aastas. Samuti ei pea lepingu sõlmimiseks ootama pensioniea kätte jõudmist, kuna otsuse võib vastu võtta juba viis aastat enne pensionit. Kuid vähem kui 5 aastat enne pensioniiga tehtavale väljamaksele rakendub tulumaksumäär 10%.
Et fondipensionit makstakse investori pensionifondidest, peitub siin selle väljamakse võimaluse teine suur eelis: nimelt saab inimese vara pensionifondides edasi kasvada ka siis, kui pensioniiga kätte on jõudnud. “Kuna ülejäänud osa on endiselt pensionifondi investeeritud, siis selle tulemusel kasvab ajas pensionivara väärtus vastavalt oodatavale tootlusele,” sõnas ta.
Et pensionifondi väärtus võib ajas varieeruda, ei maksta fondipensionit kokkulepitud summas, vaid vara väärtusest lähtuvalt. “Pensioniikka jõudes on investoril teatud kogus pensionifondi osakuid. Kui tähtajaline leping tehakse 20 aastaks, siis proportsionaalselt müüakse pensionifondi osakuid investorile iga kord tagasi – seega on osakute arv väljamaksete puhul samasugune ning regulaarse makse suurus muutub vastavalt nende väärtusele,” selgitas fondijuht.
Kuivõrd fondipensioni puhul tuleb määrata tähtaeg, mille põhjal maksed hajutatakse, lähtutakse siin Eesti Statistikaameti andmetest ehk meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastatest. “Kui 2022. aasta andmete alusel on meeste puhul soovituslikuks fondipensioni lepinguperioodiks ligi 15 aastat, siis naistel üle 20 aasta,” märkis Madisson.
Luminori pensionifondide fondijuhi sõnul on oluline, et inimesed ei lähtuks pensioni väljavõtmisel mugavusest, vaid ratsionaalsetest ja kaalutletud otsustest. “Soovitan investoritel teadvustada, milline pensioni väljamakse lahendus on nende jaoks kõige optimaalsem lahendus ning tegutseda vastavalt sellele,” sõnas ta lõpetuseks.
*Fondipensioni väljamaksete puhul ei pea maksma tulumaksu sel juhul, kui fondipension sõlmitakse vähemalt soovitusliku lepinguperioodiga (või pikema perioodiga) ning maksete sagedus on vähemalt 4 korda aastas.
