Ehkki kinnisvaraturul pikalt kirgi kütnud kuumus on tänaseks veidi jahenenud, ei ole Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul näha, et õigesti hinnastatud ja atraktiivne kinnisvara inimestel ostmata jääks. See kehtib ka Tallinna magalarajoonide kohta, kuhu korteri ostmine pole paljude jaoks esimene valik. „Kinnisvara on ja jääb alati likviidseks kaubaks, seda ka magalarajoonides” sõnas ta.

Aktiivsus on veidi langenud

Käimasoleva aasta müüginumbrid on eelmisega võrreldes veidi madalamad, seda ka magalarajoonides, kus käib reeglina aktiivne tehingute tegemine. „Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on Lasnamäel ja Mustamäel tehtud kinnisvaratehingute arv langenud umbes 30%. Kui võiks eeldada, et tänu taskukohasusele on magalarajoonides turg pisut elastsem, siis tegelikult on ka seal toimunud tuntav aktiivsuse langus,” kommenteeris Rebane.

Kuivõrd magalarajoonide korterid moodustavad märkimisväärse osa (umbes 30–40%) kõikidest tehingutest, on tehingute aktiivsusel suur roll ka kinnisvaraturu olukorrale tervikuna. See on mõjutanud ka nõudluse ja pakkumise vahekorda. „Nõudlus sõltub eelkõige hinna ja pakkumise vahekorrast – õige hinnaga läheb kõik kaubaks. Kuna magalarajoonides on väga palju kortereid, siis jagub turul ka konkurentsi,” täiendas ta.

Uusarendused tõstavad piirkonna väärtust

Sellegipoolest on korteri keskmine hind tõusnud ka magalarajoonides – kui Lasnamäel on korteri keskmiseks hinnaks umbes 116 000 eurot, siis Mustamäel on see veidi kõrgem. Samuti mõjutab magalarajoonide statistilisi numbreid samasse piirkonda ehitatud uusarenduste arv: nimelt kerkib uusi kortermaju pidevalt nii Õismäe, Mustamäe kui ka Lasnamäe piirkonda, mis teeb olukorra nendes linnaosades aina mitmekesisemaks.

„Kuna uusarendusi on nendesse linnaosadesse juurde tulnud, siis võib korterite hinnavahe olla kümnekordne või isegi suurem. Näiteks on Mustamäe kõige kallim korter müügis enam kui 400 000 euroga, samal ajal võib Lasnamäel saada korteri 585 000 euroga,” näitlikustas Luminori eraisikute panganduse juht.

Kas tulevikuväärtuse pärast tuleks muretseda?

Kuigi magalarajoon ei pruugi olla paljude jaoks esimene valik, on kinnisvara kättesaadavuse langus seadnud küsimuse alla kodu otsivate inimeste, eesotsas noorte võimalused. Rebase sõnul ei tohiks magalarajoone võimaluste hulgast maha kriipsutada, kuna ennekõike sõltub kõik konkreetsest korterist, mis koduotsijatel sõelale jääb.

„Kindlasti võiks müüjalt küsida, milliseid renoveerimistöid kortermajas läbi viidud on, millises seisus on maja elektri- ja küttesüsteem – see kõik määrab nii kinnisvara hetke- kui ka tulevikuväärtust, samuti saab selle info põhjal mõelda, milliseid väljaminekuid tulevikus vaja võib minna,” soovitas Rebane.

Et sageli muretsetakse eeskätt magalarajooni soetatud korteri tulevikuväärtuse pärast, ei tasu eksperdi sõnul seda karta. Kui osta praegu korter magalarajooni, siis ei tasu mõelda, mis saab sellest kinnisvarast 50 aasta pärast – kinnisvara ei osteta kogu eluks.

„Võimalik, et juba 5 või 10 aasta pärast on silmapiiril teine kinnisvara, mistõttu tuleb vana maha müüa. Julgen arvata, et magalarajoonide korterid on turul endiselt likviidne kaup ka 5 ja 10 aasta pärast, seega ei tasu seda otsust karta,” julgustas ekspert.

Kuivõrd magalarajooni kasuks räägib ka juba väljaarendatud ja hästitoimiv infrastruktuur ühes hea ühistranspordiühenduse, kaubanduskeskuste, koolide ja lasteaedadega, võib sellel olla palju eeliseid, mis äärelinnas elamise üle kaaluvad. „Kõik sõltub konkreetsest kinnisvaratüübist – kuna magalarajoonidesse ehitatud uusarendused on pildi märksa mitmekesisemaks muutnud, tasub kindlasti pilk kinnisvaraturul peal hoida.”