Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on igati teretulnud, et inimesed hoiavad oma pensionifondi käekäigul silma peal, kuid ainuüksi ühe aasta põhjal ei tasuks kaugeleulatuvaid otsuseid siiski teha. Kuid kuidas pensionifonde üksteisest siis eristada ning mille põhjal tootlust hinnata?
Üks kehv aasta ei näita fondi käekäiku
Madissoni sõnul võis 2022. aasta puhul märgata langust pea kõikide kogumispensioni fondide puhul. Siiski pole lühiajaline tootlus kindlasti argument, mille põhjal pensionifondi vahetust kaaluda, kuna ühe aasta põhjal ei saa põhjalikke järeldusi teha. Nimelt peegeldab nii lühike vaade maailmaturul aset leidnud ajutisi trende.
“Luminori pensionifondidel oli ühes paljude teiste konkurentidega samuti langusaasta, ja selle põhjuseks oli meie julgem investeerimine võlakirjadesse. Oleme pikaajalise tähtajaga võlakirjade osakaalu fondides kõrgel tasemel hoidnud. Kuna üleüldine intressitõus viis ka võlakirjade hinnad allapoole, on siiski näha, et ettevaatavalt võivad just pikaajalised võlakirjad teenida head tootlust. Seega oleme praegu heal positsioonil võlakirjaturgudel kõrgemaid tulumäärasid teenida.”
Et just pikema perioodi vältel silutakse halvematel aastatel toimunud võnkeid, tuleks pensionifondi edukuse hindamiseks samuti hinnata pikemat vaadet kui üks aastaring. See fakt on hästi teada ka üksikinvestoritele, kes otsuste tegemisel just pikaajalisest strateegiast lähtuvad. “Kui vaadata aktsiaid ja võlakirju finantsturgudel, siis on näha, et nendel on aeg-ajalt nii häid kui halbu aegu. Seetõttu pole pensionifondid erand, kuna turul toimuv mõjutab otseselt ka fondide tootlust,” selgitas ta.
Luminori pensionifondide edukust pikemas vaates näitab ka ametlik kogumispensioni statistika, kus on võimalik hinnata nii 3, 5 kui ka viimase 10 aasta tootlust. Just nii pikas perspektiivis võiks erinevate pensionifondide edukust hinnata. “Ma arvan, et 5–10 aastat on see ajaperiood, mille põhjal võiks järeldusi teha,” kinnitas ka fondijuht.
Kas negatiivne tootlus jätkub?
Et 2022. aasta tähendas paljude pensionifondide jaoks oodatust kehvemat aastaringi, võib paratamatult tekkida küsimus, mida toob pensionifondidele alanud aastaring. Madissoni sõnul on varasemast ajaloost teada vaid paar juhtumit, kus negatiivne tootlus ühel ajal nii võlakirjaturgudel ja aktsiaturgudel on jäänud kestma kauemaks kui üheks kalendriaastaks.
“Pärast teist maailmasõda on aktsiaturgude tootlus olnud negatiivne kaks aastat järjest vaid kahel korral. Tegelikkus kujuneb alati keerulisemalt kui lihtne tagasivaade, aga statistika toetab väga lihtsustatult seda, et 2023. aasta võiks tulla pensionifondide jaoks parem kui eelmine,” sõnas Madisson.
„Sisuline vaade alanud aasta mõjuteguritele toetab samuti positiivsemat vaadet. Energiahindade kahanemine, Hiina majanduse avanemine peale COVIDi piiranguid ning märgid inflatsiooni vaibumisest on tegurid, mis mõjutavad maailma majanduskasvu toetavalt,“ lisas ta.
Kuna langustrendis pensionifondi vahetamine võib investori jaoks olla ebasoodne samm, ei tasu eelmise aasta negatiivsest tootlusest oma otsustes juhtida. “Investeerimine on ennekõike pikaajaline tegevus, milleks läheb pikki aastakümneid. Pelgalt ühe aasta põhjal suuri otsuseid teha pole kindlasti kasulik, kuna inimestel, kel on vanust vähem, on fondides ka rohkem riski, mis tähendab, et kõikumised ongi mõne teise fondiga võrreldes palju suuremad.”
See on ühtlasi ka üks paljudest põhjustest, miks ei ole praegu mõistlik vahetada pensionifond madala riskiga fondi vastu. “Kui teha riskide vähendamine vaid ühe aasta negatiivsete tulemuste põhjal, tekib piltlikult öeldes olukord, kus müüakse riske odavalt ja ostetakse kaitset kõrgelt tasemelt. Julgustan inimesi olema kannatlik ja mõelda pikas plaanis, kuna aeg-ajalt toimuvad tagasilöögid on loomulik osa finantsturgudel,” ütles ta.
