Kõrgete intressimäärade tõttu on huvi laenu refinantseerimise vastu viimasel ajal märkimisväärselt tõusnud. Küll aga võib paljudel tekkida õigustatult küsimus, kas see võimalus tasub end ära või mitte. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane annab nõu ja selgitab, kellel tasuks laenu refinantseerimist kaaluda ja kellel mitte.
Laenu refinantseerimine on populaarne
Laenu refinantseerimine on suuresti olnud eestlaste huviorbiidis just laenu intressimäärade tõusu tõttu. Kuna laenamise hinna kohta võib leida vastukäivat informatsiooni, siis siinkohal lükkab Tanel Rebane ümber sageli kõlanud valeväite. “See on suuresti müüt, et laenu hind ei ole läinud riskimarginaali vaates odavamaks. Ka Eesti Panga andmed kinnitavad, et laenamine on selles panga riskimarginali osas inimeste jaoks odavamaks muutunud,” sõnas ta.
Madalamate intressimarginaalide pakkumine on omakorda ärgitanud inimesi ka mõtlema küsimusele, kas neil õnnestuks laenukohustusest tulenevat koormat veidi kergendada – üht sellist võimalust pakubki laenu refinantseerimine.
Nimelt on teisest pangast pakkumise küsimisel võimalik laenu kuumakset vähendada näiteks tänu laenuperioodi pikendamisele – sellevõrra väheneb ka igakuine laenumakse. “Põhimõtteliselt tähendab laenu refinantseerimine seda, et laenu alustatakse uuesti – see tähendab, et kui inimesel on jäänud maksta 20 aastat laenu, võib olemasoleva laenu refinantseerimise korral taotleda uuesti 30-aastast laenu,” tõi Rebane näite.
Samuti mängib olulist rolli madalam riskimarginaal: kui aastaid tagasi pakkusid pangad alates 2% intressi, siis nüüd on see langenud märksa madalamale tasemele. “Luminor pakub kodulaenu alates 1,35% marginaaliga, mis on mõni aasta tagasi pakutust oluliselt madalam,” märkis ta.
Kas ja kellele see sobib?
Kuid kellel tasuks laenu refinantseerimisele mõelda? Kuivõrd refinantseerimisega kaasnevad kodulaenu taotlemisega sarnased etapid ja kulud (sh notaritasu, hindamisakt jne), tuleks mõelda, kas rahalised võimalused refinantseerimise tegemiseks on piisavad ning tasuvad pikas perspektiivis ära. “Keskmiselt tuleb iga kinnisvaratehingu puhul arvestada umbes 500 euroga, paljudel juhtudel võivad kulutused olla isegi suuremad,” sõnas Rebane.
Seetõttu tasub refinantseerimisest loobuda näiteks klientidel, kes on laenu võtnud paari viimase aasta jooksul. “Kui sinu marginaal on juba näiteks 1,7%, siis potentsiaalse madalama marginaali ja olemasoleva marginaali vahe pole nii suur, et see kaaluks üle kogu protsessi ettevõtmise,” selgitas ekspert.
Küll aga kehtib teistsugune loogika inimeste puhul, kes on kodulaenu juba mõnda aega tagasi maksnud ning kelle marginaal ületab 2% piiri. “Kui laenu on juba tagasi makstud 5 või rohkem aastat ning marginaal ületab 2% piiri, tasub kindlasti pankadest refinantseerimise pakkumist küsida ja mõelda, kas tehing tasub ennast ära või mitte.”
Kuivõrd laenu refinantseerimine tähendab sisuliselt uue laenu võtmist, hinnatakse seejuures nii inimese maksevõimet kui ka sissetulekuid. “Kui inimese sissetulek on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt suurenenud ning kinnisvara puhul on tegemist likviidse objektiga, võib teisest pangast saada igati atraktiivse pakkumise. Erinevaid lahendusi pakutakse vastavalt kliendi profiilile ja olemasolevale kinnisvarale, seega vaatame igat juhtumit eraldi ning hindame, kas madalamat marginaali on võimalik pakkuda või mitte,” selgitas Rebane.
