Pensioniks kogumine võib esmapilgul tunduda keeruline väljakutse, mistõttu kipub osa eestlastest seda pidevalt edasi lükkama. Kuigi eksimine on inimlik, on igal juhul kasulik, kui investeerimise puhul ollakse kursis ka korduma kippuvate vigadega. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson annab nõu, kuidas eksimusi ära hoida, et pensioniks kogumine mööduks muretult.
Pensionit alatähtsustatakse
Ehkki rahatarkuse juurutamisele pööratakse Eestis aina rohkem kõrgendatud tähelepanu, kinnitavad värskemad uuringud, et suur osa eestlastest kipub pensioniks kogumist alatähtsustama. “Sotsiaalministeeriumi tellitud pensionitarkuse uuringust selgus, et ligi 20% eestlastest puuduvad pensionisäästud,” tõdes Madisson.
Põhjusi, miks pensioniks kogumine ei tundu inimeste jaoks oluline, võib olla erinevaid. Uuringute põhjal on keskealiste eestlaste puhul sagedaseks probleemiks kogumise perspektiivi puudumine – nimelt arvatakse sageli, et inflatsioon takistab inimestel pensioniks säästmist, mistõttu tekib piltlikult justkui tunne, nagu raha sulaks käes.
“Noored seevastu ei tunne pensioniks kogumise vastu huvi põhjusel, et see aeg tundub veel väga kaugel olevat. Ehkki infoteadlikkus võib noortel olla parem, on nende aktiivsus siiski vähene. Samuti tuntakse end pensioniteemadel sageli ebakindlalt,” kirjeldas ekspert.
Kolm korduma kippuvat viga
Ent mis pensioniks kogumisega kaasnevat ebakindlust leevendaks? Vahur Madissoni sõnul on alati võimalus pöörduda panga nõustaja poole, kes on fondi valikul abiks ning aitab leida sobivaima variandi. “Ka sotsiaalministeerium on alustanud pensionitarkuse tasuta infotundidega, kus sõltumatud eksperdid pensioniks kogumist erapooletult tutvustavad,” lisas ekspert.
Kuivõrd pensionisüsteem on paljudele võõras, aitaks ebakindlust ja teadmatust vähendada võimalike veakohtade teadvustamine ja nende teadlik vältimine. Fondijuhi sõnul võiks ennekõike hoiduda kolme peamise vea vältimisest. “Kõige suurem viga on kindlasti see, kui pensioniks üldse ei koguta, sest kogumise puhul on väga oluline näha lähitulevikust pikemat perspektiivi ja kasutada ära fondidele kehtivad maksusoodustused,” ütles Madisson.
Teiseks oluliseks veaks on vaid teise samba konto olemasolu. “Pensionitarkuse uuringus küsitletud inimestest, kes on kogunud pensionivara, on 15% neid, kellel on vaid teine sammas – ülejäänutel on kas teine ja kolmas sammas või mõni muu viis, kuidas nad raha säästavad või koguvad. Kindlasti tasub pensionisüsteem enda kasuks tööle panna ja kasutada ära kõik võimalused, sealhulgas kolmas sammas.”
Kolmas viga puudutab inimesi, kes koguvad vara vales fondis – nimelt juhtub üsna sageli, et inimesed ei võta penionifondidest maksimumi ning see tähendab, et potentsiaal jääb kasutamata. Seetõttu on mõistlik fondid üle vaadata ja vajadusel spetsialistiga nõu pidada, kuna eakohane fond on kogumise vaatenurgast väga olulise tähtsusega tegur,” rõhutas fondijuht.
Kui inimene hoiab pensionifondide vaates järjepidevust ning kogub vara nii teise kui ka kolmandasse sambasse, mis on valitud vastavalt tema vanusele ja riskigrupile, ei pea pensioni kogumise pärast muretsema. “Kindlasti tasub teha kaalutletud otsused ning olla järjekindel – see viib loodetud eesmärgini,” sõnas Madisson lõpetuseks.
Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
