Kui üldjuhul iseloomustab suveperioodi rahulikum ja puhkuse laineharjal kulgemine, siis tänavune suvi tekitas investoritele ka närvikõdi. Mida on lõppenud suvel toimunust õppida ning kuidas valmistuda sügiseks, selgitab Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.

Suve algus oli rahulik, teine pool pakkus ehmatuse

Ehkki sesoonselt on suvi finantsturgudel reeglina tavapärasest vaiksem ning investorid võivad üldjuhul rahulikult puhkust nautida, siis Kalle Kose sõnul võib lõppeva suve jagada mõtteliselt kaheks.

“Kui suve esimesel poolel iseloomustas aktsiaturge positiivsete meeleolude püsimine ning peamiste aktsiaindeksite uute rekordite järjestikused ületamised, siis suve teises pooles saabus kauaoodatud ja -kardetud korrektsioon. Kuigi sellest räägiti juba mitu kuud varem, oli investorite jaoks tegemist ikkagi nii oodatud kui ka ootamatu ehmatusega,” ütles Kose.

Nimelt langes suve teises pooles ühele ajale kokku mitu erinevat ebasoodsat faktorit, mis avaldasid mõju ka turgudel seni valitsenud madalale volatiilsusele. “Esimene ehmatus tuli Jaapanist, mis on tuntud madalate intressimäärade poolest. Sel põhjusel võtavad paljud turuosalised sealt laenu, pööravad selle kõrgema tootlusega varadesse (näiteks dollarites kaubeldavatesse aktsiatesse või võlakirjadesse) ning teenivad tulu nii intressivahe kui suurema üldise tootlikkuse pealt, samuti ka madala volatiilsuse püsimisele panustades. Siis aga teatas Jaapani keskpank ootamatult, et tõstab intresse ning plaanib seda teha ka edaspidi,” selgitas ekspert.

See samm tõi kaasa viimaste kümnendite suurima kukkumisse: Jaapani juhtiv aktsiaindeks Nikkei 225 kaotas päevaga 12,4 protsenti. Kose sõnul oli see uudis väga ootamatu käik, mistõttu tuli investoritel spekulatiivsed positsioonid kinni panna. Samuti tuli mängu ka sundlikvideerimine.

Samal ajal hakkasid allakäiku näitama ka USA makronäitajad, mistõttu tekkis investoritel hirm, et USA majandus võib kiiresti suunduda languskursile. “Turuosalistel tekkis seetõttu hirm, et tegemist on kiirteega karuturu poole: kuna USA tööturunäitajad on nõrgenenud ning töötuse määr kasvuteel, tuleks seetõttu edaspidi pilku peal hoida just tööturul toimuval,” sõnas Kose.

Ehmatusest on toibutud

Ehkki südasuvine ehmatus tekitas investorites ärevust, on olukord tänaseks stabiliseerunud – teisisõnu on turud jõudnud tagasi suve algusega võrreldavasse olukorda. “Kui pool suve läks justkui hästi ning teine pool tõi ehmatuse, siis täna oleme samas kohas tagasi ning suuremad aktsiaindeksid on suutnud ehmatusest toibuda,” kinnitas Kose.

Küll aga on muutused hakanud aset leidma sektorite omavahelises vahekorras: ettevõtete teise kvartali majandustulemused olid kokkuvõttes küll ootuspärased, ent kuna ootused senistele tehnoloogiahiidudele olid väga kõrged, tabas investoreid siiski pettumus.

“Kui varem vedasid turgu tehnoloogiaaktsiad, siis tänaseks on vahepeal domineerinud suur edu käest ära antud. Ent see ei pruugi olla halb uudis: tehisintellekti edulugu pole kaugeltki läbi, ent kasvumäärade langemisega tehakse turul ruumi ka teistele regioonidele ja sektoritele. Viimasel ajal on varasemast tugevamat minekut näidanud intressitundlikud sektorid – investorid on rahapoliitika leevendamise ootuses suurendanud panuseid ettevõtetele, kel suur laenukoormus seni kasumiridu survestanud on.”

Pilk on USA peal

Kuivõrd finantsturgudel toimuvat kujundab suuresti USAs toimuv, ei saa Kalle Kose sõnul lisaks tööturule tähelepanuta jätta ka eesseisvaid presidendivalimisi, kuna suured otsused võivad otseselt mõjutada ka aktsia- ja võlakirjade käekäiku. Paljuski sõltub siinkohal ka intressimääradest, mis omakorda võib esile kutsuda majanduse pehme või raske maandumise.

“Paljude jaoks tundub, et kui intresse hakatakse langetama, siis võiks võlakirjadel ju hästi minna. Kuid kui USAs majanduslangust ei tule ning keskpankade intressilangetused kulgevad enam-vähem praeguste ootuste kohaselt, on võimalik, et võlakirjade hinnatõus on tänaseks juba suurel määral ära toimunud,” ütles Kose.

Siiski ei tasu eksperdi sõnul sündmustest ette rutata ning püüda end asjatult juba ette positsioneerida. “Pigem tasub olla tähelepanelik makronäitajate osas ning hoida pilk peal USA tööturul. Riskid on kindlasti kasvanud, kuid veel on vara üdini pessimistlikku vaadet omada,” kinnitas Kose.