Luminori blogi

Säästmine: kuidas vähendada kulusid ning koguda kriisiolukorraks tagavara?

Foto: Shutterstock

Ekspertide hinnangul peaks igal inimesel olema ettenägematuteks olukordadeks vähemalt kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Luminori tellitud uuringust on aga selgunud, et 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras vastu pidada kõigest kuu aega, ning 30 protsendil piisavalt, et pidada vastu kaks kuud.

Luminori rahatarkuse projektijuht Meery Reitel õpetab, kuidas oma kuludel ja tuludel paremini silma peal hoida ning endale piisav tagavara koguda.

Ole valmis kõigeks

Ootamatud sündmused võivad majanduslikult jalust rabada igaühe, sõltumata tema sissetuleku suurusest. Kui inimesel ei ole sääste ega kiiresti realiseeritavat vara, ei tule ta kriisi ajal oma igakuiste maksetega toime. Seepärast soovitavad kõik pangad ja muud finantsasutused inimestel hoida tagataskus vähemalt kolme kuu jagu sääste.

Koroonaviirusest tingitud kriis oli hea näide sellest, miks ei tohiks majapidamises loota vaid ühe inimese sissetuleku peale isegi siis, kui see sissetulek on suur. Kui inimene, kellel on mitu laenu ja liising ning sääste pole, kaotab äkitselt töö, on hädas terve pere.

Pangad pakuvad rasketeks olukordadeks küll laenudele maksepuhkust, kuid seda enamasti vaid laenu põhiosa puhul, mis tähendab, et intressi tuleb siiski edasi maksta. Seepärast oleks hea, kui kogu pere finantselu ei oleks üles ehitatud vaid ühe inimese sissetulekule ning ka hästi teenival perel oleksid olemas säästud. 

Tea täpselt, kuhu raha läheb

Sageli võib tunduda, et oma kuludel ja tuludel on lihtne jooksvalt silma peal hoida, kuid tegelikult jäävad sageli väiksemad kulutused märkamata. Näiteks igahommikune kohv tanklas või kohvikus. Palju pisikesi, ent regulaarseid kulutusi annavad kuu lõpuks kokku suurema summa ja nii kipuvadki inimesed märkamatult säästmise asemel liigselt kulutama. 

Selleks, et iga jooksev kulutus oleks läbimõeldud ja teadlik, võiks iga kuu läbi vaadata oma kontoväljavõtte. Samuti saab nii mõelda, kas kuskilt on võimalik kulusid kokku tõmmata.

Näiteks sellised püsikorraldused nagu Netflix, Spotify, tasulised rakendused ja isegi spordiklubid tasub vaadata üle selle pilguga, et äkki on kusagil mõni odavam variant või saaks teatud kulusid mitme peale jagada.

Ka teised püsikorraldused nagu interneti- ja telefoniarved ning paketid võiks regulaarselt üle vaadata, sest sageli tulevad valikusse uued ja soodsamad variandid, millest ei pruugita pikaajalisi kliente teavitada.

Kindlasti on soovitatav kokku hoida ebavajalike või kahjulike harjumuste pealt. Näiteks inimesed, kes suitsetavad või kulutavad nädalavahetustel baarides palju, võiksid need kulutused üle vaadata. Sageli ei kujuta inimesed ette, kui suur summa ühes kuus sellistele harjumustele kuluda võib.

Planeerimine aitab vältida spontaanset kulutamist

Hea viis jooksvaid kulusid kärpida on koostada poes käimiseks ostunimekiri või tellida toidukaubad e-poest. Nimekirja ja e-tellimuste puhul jäävad üldjuhul tegemata spontaansed emotsiooniostud ning inimesed kulutavad vähem raha. Pärast tööd tühja kõhuga toidupoodi minnes ostetakse sageli asju, mida tegelikult vaja pole.

Hea reegel on ka see, et asju ei pea ostma ilmtingimata siis, kui need juba otsakorral on, vaid siis, kui poes on sooduskampaaniad. Talvejopesid võib osta kevadistel allahindlustel ning šampoone ja muud olmelist siis, kui nende hinnad on soodsamad.

Samas ei tähenda iga allahindlus, et tuleks ilmtingimata ostma rutata, sest allahindlustel ostetakse sageli ka palju sellist, mida tegelikult vaja ei ole. Näiteks enne riiete ostmist tasub kapid põhjalikult läbi vaadata, et olla kindel, kas uusi riideid on ikka tarvis.

Alusta kohe, mitte järgmisel kuul

Säästmisega ei tasu jääda ootama sobivamat aega, sest kui seda seni tekkinud pole, siis tõenäoliselt ei teki seda ka järgmisel kuul. Kriisidega on aga üldjuhul nii, et neid ei ole võimalik ette näha ning seetõttu tuleks olla valmis kogu aeg. Kui inimene on üle vaadanud oma kulud ja tulud ning tuvastanud kohad, kust kokku hoida, tuleks sellega alustada kohe.

Samuti ei tasu mõelda, et kui ei ole võimalik korraga palju säästa, siis pole justkui üldse mõtet alustada. Oluline põhimõte on see, et midagi on alati parem kui mitte midagi ja ka vähesest on võimalik tasapisi suurem tagavara tekitada. Kui esialgu ei ole võimalik palju säästa, siis ajapikku harjub inimene ümber, muudab oma finantskäitumist ning suudab üha rohkem kõrvale panna.

Majanda targalt

Säästmise ja kulutuste valem võiks olla üldiselt selline, et pool ehk 50 protsenti sissetulekust kulub igakuiste vajaduste katmiseks. Need on näiteks laenud, söök ja kommunaalarved. 30 protsenti sissetulekust võiks kuluda oma soovide rahuldamiseks – hobidele, riiete ostmiseks ja reisimiseks.

Ülejäänud 20 protsenti tuleks kindlasti jätta säästudeks ja paigutada näiteks kogumishoiusele, investeerimiskontole või III pensionisambasse. Loomulikult võib alati säästa rohkem, kuid kui suudetakse lähtuda sellest valemist, ollakse juba õigel teel.

Säästude kõrvalepanemiseks on mitmeid võimalusi. Kõige lihtsam viis on näiteks panga pakutav püsikorraldus. Selle abil saab igal kuul teha automaatselt ülekande oma teisele ehk säästmiseks mõeldud kontole. Selle suuruse ja kuupäeva saab klient ise valida.

Samuti on võimalik läheneda nii, et iga kuu enne uut palgapäeva kannab inimene järelejäänud summa oma kogumiskontole ning alustab uue palgaga puhtalt lehelt. See tekitab inimestes motivatsiooni, et igal järgneval kuul saaks veelgi suurema summa kõrvale panna. Kui aga on plaanis oma sääste investeerida, siis on oluline meeles pidada, et investeeringud oleksid mitmekülgsed ja riskid hajutatud.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.