Paljud noored unistavad küll esimese kodu ostmisest, kuid sageli jääb neile kättesaamatuks puuduva sissemakse tõttu. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane kinnitab, et noored saavad järjest enam esimese kinnisvara ostuks vajaliku rahalise toe oma vanematelt, kuid see ei tähenda, et raha säästmist ja mõistlikku kasutamist ei võiks õpetada juba lapseeas.

Kui suur peab olema sissemakse?

Tanel Rebase sõnul on unistus esimesest kodust ajas muutunud – kui veel 10–15 aastat tagasi polnud esimese kodu sissemakse jaoks säästmine noorte seas nii oluline küsimus, siis tänaseks on kinnisvara väärtus tõusnud ning selle ostmiseks vajalik kodulaen muutunud paljudele kättesaamatuks.

Seetõttu on esikohale tõusnud küsimus, kui suur peab olema kodulaenu sissemakse ning kuidas vajalik summa kokku koguda. “Kui rusikareegel näeb ette 15% sissemakse, siis kindlasti tasub vajadusel uurida KredExi eluasemelaenu käenduse tingimusi, et sissemakse osakaalu veidi vähendada,” kinnitas ekspert. Samuti on teatud juhtudel võimalik kasutada lisatagatist, kuid sellisel juhul peab tagatiseks olev kinnisvara vastama kindlatele tingimustele.

Rahatarkus on jõudnud suurema hulga inimesteni

Tanel Rebase sõnul pole saladus, et esimese kodu ostmisel loodavad paljud noored oma vanemate rahalisele toele. Seejuures on tema hinnangul rõõmustav, et viimastel aastakümnetel on rahatarkus jõudnud suurema hulga inimesteni, kaasa arvatud lapsevanemateni, kes lapse tulevikku juba väga varakult panuse soovivad anda.

“Kui varem polnud lapsevanematel võimalusi laste tuleviku jaoks raha koguda, siis tänapäeval näeme järjest rohkem, et lapse esimese kodu sissemakse või mõne muu eesmärgi nimel säästmist alustatakse juba siis, kui laps sünnib – selleks tehakse kas eraldi konto või hoius, kuhu regulaarselt sissemakseid tehakse,” kirjeldas ta.

Lisaks kodu sissemaksele läheb lapsevanemate kogutud raha sageli näiteks välismaal õpingute toetamiseks. “Kui seda raha on tasapisi, kuid järjepidevalt kogutud lapse sünnist saadik, on sellel lapse tuleviku vaates väga suur väärtus. Kindlasti mõeldakse täna oluliselt pikemalt ette kui 10 või 15 aastat tagasi ning seda on väga rõõmustav näha,” kommenteeris Rebane.

Eesmärgi täitmine tähendab prioriteetide seadmist

Kui aga vanemad kodu ostmist rahalistel põhjustel toetada ei saa, tuleb vajalikud sammud teha noorel endal. Siinkohal võib unistus oma kodust liikuda veidi kaugemasse tulevikku kui esialgu loodetud – seda põhjusel, et kiire arvutuse põhjal kulub vajaliku rahasumma kogumiseks väga pikk periood. 

“Kuna töötasu on täiskasvanuea alguses reeglina madalam, ei õnnestu paljudel juhtudel kuigi palju raha näiteks korteri üürimise või muude kulude kõrvalt säästa. Nii jõutakse kiiresti järelduseni, et vajaliku sissemakse kogumiseks kulub teinekord lausa 10 või 15 aastat,” nentis Rebane.

Siinkohal sõltub eksperdi sõnul palju prioriteetide seadmise kunstist. “Kindlasti tasuks võimalikult varakult harjutada erinevaid kokkuhoiu nippe: ka iseenda näitel võin kinnitada, et kõige paremini töötab see, kui palgapäeval läheb teatud summa automaatselt kogumiskontole,” näitlikustas ekspert.

Just kompromisside tegemisest ja harjumuste tekitamisest algab igasuguste eesmärkide jaoks raha kogumine. “On väga palju näiteid, kus järjepidev kogumine viib sissemakseks vajaliku summani kiiremini, kui esialgu loodeti,” julgustas ta.

Rahatarkus juba maast madalast

Ehkki lapsevanemate panus kodulaenu sissemakse toetamisel on muutunud järjest olulisemaks, mängivad vanemate teadmised ja raha kasutamise oskused vähemalt sama suurt rolli juba siis, kui laps peab tegema esimesi rahaga seotud otsuseid.

“Kui laps saab sünnipäevaks näiteks 100 eurot, siis pereringis võiks üheskoos arutada, mida selle rahaga teha ning kuidas seda targalt kulutada – miks mitte jagada see summa kolmeks ning jagada see kingituse, säästmise ja heategevuseks annetamise vahel, et lapsel tekiks juba varakult harjumus ka teisi inimesi aidata,” mõtiskles Rebane.

Kuivõrd esimese töökoha puhul kiputakse palka kiiresti kulutama, on ka siin oluline roll juba varem tekkinud harjumustel ja vanematelt saadud teadmistel. “Kui noor hakkab esimest korda tööl käima, teame kõik väga hästi, kui magus esimese palga kulutamine on. Kindlasti võiks last raha kulutamise ja kasutamise osas juba enne seda veidi suunata – säästmise abil õnnestub kujundada harjumusi, mis on kasulikud ka hilisemas elus,” sõnas ekspert.