Sobiva pensionifondi valikuga kaasneb paratamatult palju küsimusi, millest peamine ja kõige tähtsam on tõenäoliselt see, millise kasuks peaks üldse valik langema. Mille poolest pensionifondid üksteisest erinevad ning millest “selle õige” valik eeskätt sõltub, räägib lähemalt Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.

Vanus on peamine

Rasmus Pikkani sõnul sõltub pensionifondi valik eelkõige sellest, milline on inimese vanus, kuna see näitab eeskätt ära perioodi, mis tal pensionini järele jäänud on ehk kui pikk on tema kogumisperiood.

Ent millisel põhjusel see ikkagi oluline on? “Mida noorem inimene, seda rohkem peaks ta olema valmis lühiajalisi hinnaliikumise riske taluma ning seda kõrgem on vastukaaluks sobiva fondi pikaajaline oodatav tootlus,” selgitas Pikkani.

Tasub meeles pidada, et finantsmaailmas ja ennekõige kõrgelt hajutatud portfellidega fondide puhul ei peeta riskiks tõenäosust mõneks spetsiifiliseks õnnetuseks, vaid seda, et fondi väärtuse lühiajaline üles-alla kõikumine ehk fondi osaku hinna tulevase arengu ebamäärasus pole nii selgete piiridega kui väiksema riskiga fondide puhul.

“Ehk risk tähendab pigem seda, et kõrgema riski ja kõrgema pikaajalise oodatava tootlusega fondi hinnaliikumise lühiajaline ebamäärasus on kõrgem kui madalama riski ja madalama pikaajalise oodatava tootlusega fondi puhul,” märkis Pikkani. Vastukaaluks pakuvad aga kõrgema riskiga fondid üle pikema horisondi enamasti kõrgemat tootlust. 

Sõltub riskitaluvusest

Riskitaluvus sõltub niisiis konkreetsest inimesest ja tema soovidest ehk ennekõike sellest, kui rahuliku südamega suudab pensionikoguja kogutud vara lühiajalisi hinnakõikumisi pealt vaadata.

“Mida madalamat riski inimene tolereerib, seda madalam pikaajaline tootlus on ka tema fondil,” märkis pensioniüksuse juht. Seega, mida suuremat riski on inimene valmis võtma, seda kõrgema tootlusega on ta pikas perspektiivis premeeritud.

“Kui inimene soovib, et tema vara väärtus lühemas perspektiivis kindlasti ei väheneks, siis on tema riskitaluvus madal ning tuleks vaadata madalama riskiprofiiliga fondi poole,” lisas ta.

Samuti on madalam riskiprofiil kohane, kui pensionini on jäänud vähe aastaid ning kui fondisse varasemalt kogutu väärtusest hakkab sõltuma lähiaja heaolu. 

Madalama riskiga fondidel on aga pikaajalisel kogumisel oma hind. “Madalama riskiga fondide puhul tuleb arvestada, et kuigi vara hinna muutuse lühiajaline ebamäärasus on väiksem ja sellest tulenevalt peaks koguja hingerahu vara väärtuse lühiajalise säilumisega suurem olema, ei tooda madala riskiga fondid pikaajaliselt sama kõrget tulu kui kõrgema riskiga fondid,” märkis Pikkani.

Madalama riskiga fondi poole peaks inimene hakkama vaatama vanemas eas ehk siis, kui pension juba lähemal on.

Ent kuidas ikkagi aru saada, kas inimene talub riski või mitte? “Kui minna näiteks Pensionikeskuse kodulehele, võtta ette kõrge riskiga fondid ja vaadata, mis juhtus nende fondidega 2020. aasta algusest tänaseni, siis ainuüksi sellest, kas nähtu häirib inimest või mitte, saab aimu, millise riskitaluvusega inimesega tegemist on,” soovitas ta.

“Kindlasti tuleb selliste kõikumiste juures arvestada, et reeglina on finantsturgude kukkumised alati kiiremad ja ulatuslikumad ja taastumised pigem pikaajalisemad ja aeglasemad,” lisas Pikkani.

Hinda pensionifondi pikemaid, mitte lühemaid samme

Rasmus Pikkani sõnul tuleb kindlasti arvestada sellega, kes on fondivalitseja ning milline on tema investeerimisstiil. Kui indeksfondide puhul on tegemist passiivse stiiliga, mis tähendab, et lühiajalisi investeerimisotsuseid ei langetata, siis aktiivselt juhitud fondide puhul proovib varahaldur analüüsida finantsturgu ning vastavalt sellele vara paigutada.

Hiljuti tõi ka Luminor turule jätkusuutlikkuse kriteeriume jälgivad II ja III samba indeksfondid, mis võimaldavad pensionipõlveks valmistuvatel inimestel hoolitseda ka meie elukeskkonna säilitamise ja ühiskondliku heaolu eest.

“Nende fondidega liitudes saab inimene olla veendunud, et ta investeerib sellesse, et maailm oleks pensionile jäädes parem paik ning inimese pensionisäästud ei toeta ettevõtteid, mis oma tegevusega ei hooli ühiskonna heaolust,” kommenteeris Pikkani.

Ent seda, milline on kõige parem fond, Pikkani sõnul üheselt määratleda ei saa. “Ennekõike sõltub kõik ikkagi inimese riskitaluvusest ja mõnes mõttes ka sellest, kui palju inimene oma pensionifondist huvitub ning kas ta oskab ise eelistada mõnda aktiivselt juhitud fondi passiivselt juhitule,” märkis ta.

Peamised vead

Et suur hulk inimesi ei hoia oma pensionifondi käekäigul aktiivselt silma peal, on Pikkani sõnul väga lihtne ka lõksu astuda. Ent milliseid vigu võiks siis ikkagi vältida?

“Tihtilugu lastakse end eksitada lühiajalisest ajaloolisest tootlusest, mistõttu võib mõnest fondist jääda vale mulje. Seetõttu tehakse otsus mõne pensionifondiga liituda või mõnest fondist lahkuda valedel alustel. Kuna pensioni kogumine on väga pikaajaline protsess, tuleks ka potentsiaalse fondi puhul vaadata kindlasti laiemat pilti,” märkis ta.

Teine lõks, millesse inimesed tihti astuvad, on see, kui keskendutakse vaid pensionifondi kuludele. “Tasub meeles pidada, et suurepäraste fondihaldurite töö ei ole tasuta, sama kehtib ka heade pensionifondide kohta,” tõi Pikkani välja.

Kulud on fondide võrdlemise juures kindlasti olulised, kuid veelgi olulisem on vaadata ka kuludejärgset pikaajalist tootlust, sest see on see linsandväärtus, mida fondivalitseja on seni oma kogujatele loonud.

Seega võiks valikut tehes hinnata konkreetse pensionifondi ajaloolist tootlust ja fondi strateegia potentsiaali just pikema, mitte lühema perioodi jooksul. “Investeerimine on väga pika ajahorisondiga tegevus, seega tuleb sellesse ka vastavalt suhtuda,” lisas ta.

Viimane viga on seotud juba eelpool mainitud riski ja tootluse omavahelise seosega. “Analüüsides kogu Eesti pensionisüsteemi investorite vanuselist jaotust erinevate fondide riskiprofiilide vahel on alust arvata, et väga oluline osa kogumispensioni süsteemis osalejatest on oma pensionivara kogumas liiga madala riskiprofiiliga fondides. See tähendab, et vahepealne “sõit” pensionini on küll olnud rahulikum, kuid pensionile jäämise ajaks on jäänud teenimata märkimisväärne tootlus, mis turgudel oleks olnud pakkuda ja millega seotud lühiajalised ajaloolised kõikumised pole ju pikemas vaates olulised,” ütles Rasmus Pikkani.