Investeerimisega kaasneb rida termineid ja väljendeid, mille tähendust algajast investor sageli ei tea, kuid millega finantsturge ja investeerimisalaseid uudiseid jälgides ikka ja jälle kokku puututakse. Mida tähendavad asjatundjate poolt enim kasutatavad terminid ning millises kontekstis neid kasutatakse, räägib Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
Mida tähendab karu- ja pulliturg?
Üsna sageli kuuleb investeerimise eksperte ja analüütikuid rääkimas karu- või pulliturust – ka Kalle Kose sõnul on need terminid praegust majandusolukorda hinnates küllaltki aktuaalsed. “Viimane karuturg sai alguse üsna hiljuti, 2022. aastal, kui aktsiaindeksid eelnevast tipust 20% võrra langesid.” Just see protsent mängib termini kirjeldamisel peaosa: nimelt mõistetakse karuturu all olukorda, kus laiapõhjalisem aktsiaindeks on hiljutisest tipust 20% võrra langenud.
Kuid millest selline nimetus? Üks selgitus viib meid tagasi bartertehingute “ajastusse”, mil üht kaupa teise vastu vahetati – üks populaarsematest kaupadest oli teadupärast ka karunahk. “Teatud turuosalised aimasid, et karunahkade hinnad hakkavad peagi langema ning soovisid seetõttu tehingu kaupmehega lukku lüüa. Sealt ka väljend “laskmata karu naha müümine”,” selgitas Kose.
Kuivõrd karu lasti tegelikult alles toimunud tehingu järel, oli tehingu algataja ajendiks usk, et karunaha eest ei ole võimalik hiljem sama head hinda saada. “Legendi kohaselt olid karunaha hinnalangusele panustajad spekulandid ning tulenevalt sellest hakati ka selliseid turuosalisi nimetama karudeks. Seega nimetatakse ka langevat turgu karuturuks.”
Karuturu kõrval räägitakse aga ka pulliturust – see viitab Kose sõnul olukorrale, kus aktsiaindeks on 20% senisest põhjast tõusnud. “Pulliturg tekib siis, kui karuturg läbi saab: alles eelmisel kuul jõudis USA aktsiaindeks S&P 500 karuturust välja ehk oktoobris aset leidnud kõige madalamast punktist jõuti nüüd 20% kõrgemale,” märkis ta.
Ajalooliselt on karuturud kestnud lühema perioodi kui pulliturud ning sellel on lihtne selgitus. “Pulliturule on omased pikaajalisemad trendid, sest, nagu majanduses laiemalt, on ka aktsiaturud tõusva trendiga. Seega liiguvad aktsiate hinnad peamiselt üles-, mitte allapoole,” lisas Kose. Kui algajal võivad terminid omavahel segi minna, siis ühe legendi kohaselt on karu rünnakupositsioon madalam ja pullil seevastu kõrgem – sellest on inspiratsiooni saanud ka investeerimisalased väljendid.
Lühikeseks müümine – kas see on ikka sinule?
Lühikeseks müümist kasutatakse Kalle Kose sõnul ka riskide maandamiseks, kuid eelkõige on tegemist spekulatiivse käiguga. Kuid mida see endast täpsemalt kujutab? “Kui investorile kuulub tavaline ehk aktsiatest või teistest varaklassidest koosnev portfell ning turgudel võib märgata nende langust, ei pruugi ta kohe tahta aktsiaid ära müüa. Seega võetakse juurde lühike positsioon, mis panustab laiemalt turgude või ka sama instrumendi langusele,” selgitas varahaldur.
Lihtsamalt öeldes: kui hind aktsiaturgudel langeb, siis lühikese positsiooni väärtus omakorda suureneb ning tasakaalustab portfelli väärtuse languse – seega saab investor kasumit siis, kui aktsiahind tegelikult langebki.
“Lühikeseks müümine pole mõeldud pikaajaliseks investeerimiseks. Aeg on investori sõber – kui investor on väga passiivne ja kasutab “osta ja hoia” või nö. “osta ja unusta” strateegiat suure indeksi või hästi hajutatud portfelli puhul, siis polegi tähtis, kuidas turud vahepeal kõiguvad. Tähtis on, et laiapõhjaline aktsiaturg ühel hetkel langusfaasist väljub ja võtab suuna üles. Lühikeseks müümise puhul on olukord teine: kuna investor panustab aktsiahinna langusele ja saab kasumit siis, kui see tõepoolest langeb, siis vastupidise olukorra puhul hakkab kahjum järjest suurenema. Siin on aeg hoopis investori vaenlane ning sellisesse olukorda sattumist tasuks pigem vältida, kasutades riskide maandamiseks näiteks automaatseid tehingukorraldusi,” ütles Kose.
Staaraktsiatest dividenditulu üldjuhul loota ei ole
Dividend on ettevõtte omanikele makstav tulu või kasumi eraldis, mida makstakse ettevõtte käekäiku panustanud aktsionäridele. Dividendid sõltuvad eelkõige aktsionäri osaluse suurusest. “Ettevõtte puhaskasum jagatakse aktsiate arvuga ja seeläbi saadakse dividendi suurus aktsia kohta,” selgitas Kose.
Üldjuhul maksavad dividende ettevõtted, mis on kiirest kasvufaasist väljunud ja jõudnud järgmisesse etappi ehk küpsesse faasi. “Kiires kasvufaasis olevatel ettevõtetel on vähem vaba rahavoogu ja kasvuvajadusi finantseeritakse jooksvast tulust – seetõttu pole mõtet dividende välja maksta, sest vastasel juhul tuleks liialt võõrkapitali kaasata,” lisas ta.
Kuivõrd USA aktsiaralli etteotsa kuuluvad ettevõtted nagu Tesla, Alphabet (Google’i emafirma) või Netflix, võib algajast investorile tulla üllatusena, et nii nimekad ettevõtted aktsionäridele dividende tegelikult ei maksagi – niinimetatud staaraktsiatest on erandiks siiski näiteks Apple. “Suured dividendimaksjad asuvad näiteks energiasektoris, kus paljud ettevõtted toodavad tugevat positiivset rahavoogu ja tekib kapitali ülejääk – et aktsionäride kasu maksimeerida, makstakse see dividendina välja.”
Liitintress on kaheksas maailmaime?
Alustava investori jaoks võib liitintressi tähendus jääda esimese hooga segaseks – seda enam, et selle tegelik mõju tuleb mängu alles siis, kui alustamisest on möödas paarkümmend aastat. Sellegipoolest on Kalle Kose sõnul väga oluline, et selle olemasolu teadvustataks juba siis, kui investeerimisega algust tehakse.
“Ei öelda ilmaasjata, et liitintress on üks vähestest tasuta lõunatest finantsturul. Ja ehkki maailmas on teisigi väga lihtsaid põhitõdesid, millest paljud räägivad, siis sageli on nende lihtsate võimaluste kasutamine ja otsusele kindlaks jäämine palju keerulisem. Liitintress on sellise nähtuse suurepärane näide,” rääkis ta.
Kuid milles liitintressi võlu ja tähendus täpsemalt seisneb? Nimelt on igasuguse investeerimise üheks põhieesmärgiks teenida tootlust. Kui teenitav tootlus suunatakse uuesti investeeringutesse, siis ühel hetkel moodustavad lisandunud summad märkimisväärse osa inimese koguportfellist ning seega asub üha suurenev nö. juurde teenitud kapital omakorda kasumit teenima. Selleks, et liitintressi mõju parimal moel avalduks, läheb tarvis üht maagilist komponenti – piisavalt aega.
“Liitintressi saladus seisneb investeerimise pikaajalisuses – kui kujutada ette ajatelge, siis algusaastatel pole liitintressi mõju kuigi märkimisväärne. Kui aga liikuda ajateljel 20–40 aastat edasi, hakkab just liitintress investeeringut väga palju kasvatama,” selgitas ta.
Näiteks kasvab portfelli suurus 6% aastatootluse ja igakuise 100-eurose juurdemakse korral 0 eurolt 46 000 eurole 20 aastaga. Kui aga periood on kaks korda pikem ehk 40 aastat, koguneb investorile juba ligikaudu 200 000 eurot – seega on vahe pelgalt investeerimisperioodist lähtuvalt märkimisväärne.
“Mida nooremalt hakata investeerimisega pihta, seda rohkem liitintress tulevikus teenima pannakse – tähtis pole algkapital, vaid investeerimisperiood ja maksete regulaarsus,” kinnitas Luminori varahaldur.
