Moodul- ja elementmajad pole kinnisvaraturul enam uus või erakordne nähtus. Ehkki turuolukord püsib praegu stabiilsena, on huvi element- ja moodulmajade vastu aina kasvanud ning seetõttu tuleb ette ka varasemast rohkem küsimusi. Kuidas finantseeritakse element- ja moodulmaju ning mida tuleks selle puhul arvestada, räägib Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane.
Huvi on jätkuvalt suur
Kõrgete kinnisvarahindade tõttu on järjest rohkem suurenenud eestlaste huvi ehitamise vastu. “Kuna korterid on võrdlemisi kallid, siis paljude jaoks tundub parem variant oma maalapi peale ise maja ehitada – seetõttu on näha, et huvi ehituslaenu vastu pole raugenud,” ütles Rebane.
Teisest küljest pole euribori tõus mõjutanud ainult korteriotsijate võimalusi, vaid ka element- või moodulmajade ehitajaid ja potentsiaalseid ostjaid – kuna inflatsiooni tõttu on tugevalt pihta saanud ka ehitusmaterjalide hinnad, on hindade tõus märgatav ka eramajade puhul.
Küll aga on kõrgete hindade kiuste tõusnud ka element- ja moodulmajade ehituskvaliteet ja hinna-kvaliteedi suhe. “Kvaliteedi osas on tehaselisel ehitamisel kindlasti väga palju eeliseid,” kinnitas Rebane.
Samuti puudutavad plussid ka insener-tehnilisi tegureid, kuna kõik väiksemadki detailid on juba arhitekti poolt läbi mõeldud. “Seetõttu on moodul- ja elementmajad endiselt atraktiivsed: ehkki kinnisvaraturul hetkel suurt buumi ei ole, on selliste majade tellimine jätkuvalt populaarne.
Erinevus sõltub tüübist
Kuivõrd element- ja moodulmajade puhul on valmimisprotsess veidi erinev, sõltub sellest ka viis, kuidas sellise kinnisvaratüübi soetamist finantseeritakse. Moodulmaja tuuakse väljavalitud krundile peaaegu tervikuna kohale. “Tehases saab moodulmaja ehitada 90% ulatuses valmis,” ütles Rebane.
Elementmaja pannakse seevastu kokku krundi peal – ehitusperioodi jooksul paigaldatakse majale vundament, seinad, katus ja nii edasi. Erinevate iseloomuga protsessidest tuleneb niisiis ka finantseerimine.
“Kui moodulmaja puhul on tegemist peaaegu valmis kinnisvaraobjektiga, sarnaneb protsess tavalisele kodulaenu taotlemisele, kus pank võtab kinnisvara tagatiseks ning maksab summa välja siis, kui hoone on valmis. Omafinantseering tasutakse reeglina ehitajale,” selgitas ekspert.
Kuivõrd elementmaja puhul ehitatakse maja valmis etapiliselt, sarnaneb protsess ehituslaenule. “Sellisel juhul finantseerib pank kinnisvara selle väärtuse kasvu vastu nagu tavalise ehituslaenu puhul: näiteks väljastatakse esimene summa maalapi, teine musta ja kolmas valge karbi finantseerimiseks,” kirjeldas Rebane.
Laenutingimused võivad eksperdi sõnul sõltuda paljudest asjaoludest, sealhulgas planeeritava hoone eesmärgist. “Kindlasti soovib pank teada, kas tegemist on aastaringse kodu või pigem suvilaga – vastavalt sellele erinevad ka tingimused. Näiteks võib teatud perioodideks elamiseks mõeldud maamaja puhul olla vajalik lisatagatise olemasolu või hoopis ideelaenu taotlemine. Kodulaen on ennekõike mõeldud ikkagi igapäevase kodu finantseerimiseks.”
Kuna järjest rohkem tellitakse element- ja moodulmaju just aastaringseks koduks, on selliseid maju võimalik soetada väga headel tingimustel. “Sellist tüüpi hoonete finantseerimisega on pankadel tänaseks väga palju kogemusi, seega kindlasti võib küsimuste korral konsultandiga ühendust võtta ja võimalusi uurida,” ütles Tanel Rebane.
