Visalt taanduv inflatsioon, kõrged intressimäärad ja toormete hinnatõus – need on vaid mõned märksõnad, mis finantsturgudel toimuvat iseloomustavad. Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose selgitab, millised tuuled tõi finantsturgudele kaasa kevad ning missuguseks tõotab kujuneda eesootav suvi.

Nagu Ameerika mäed

Kalle Kose sõnul on kevad aktsiaturgudel tormiliselt kulgenud ning viis kuud järjepidevalt kestnud aktsiaindeksite tõusumaraton päädis märtsi lõpus tsükli tipuga. “Kuigi korrektsiooni oodati juba mitu kuud, siis huvitaval kombel tegid suuremad indeksid kollektiivse tipu märtsikuu viimasel päeval, justkui oleksid selles varem kokku leppinud,” kirjeldas ta.

Märtsi lõpuga sai aga indeksite pidurdamatu hoog läbi ning aprill tõi kaasa korrektsiooni, mis jäi eksperdi sõnul võrdlemisi mõõdukaks. “Praegu on aktsiaturud kenasti taastunud ning uusi tippe tegemas – tundub, et seekord piirdutigi väga mõõduka kasumivõtmisega.”

Samasugust minekut pole näidanud võlakirjad, mis on jätkuvalt langustrendis. “Konservatiivsetel investoritel pole hetkel kõige paremad ajad – seda põhjusel, et intressimäärad ja võlakirjade tulusused on jätkanud ülespoole liikumist. See on omakorda toonud võlakirjade hinnad allapoole. Maikuus on siiski intressid mõnevõrra alanenud ja võlakirjade hinnad kosunud. Kuna võlakirjade puhul mõjutab dünaamikat inflatsioon, ning sellega seotult ootused rahapoliitika edasise suuna osas, on ebakindlus hinnakasvu suundumuste osas investoreid jätkuvalt proovile panemas. Aasta lõpu poole võiks siiski oodata ka võlakirjadelt positiivsemaid arenguid, kuna nii Euroopas kui USA-s peaks keskpankadel siiski lõpuks intressikärbete teekond jalge all olema,” sõnas Kose.

Kas investeeringud tehisintellekti tasuvad end ära?

Mõistagi oleks just intresside langetus kauaoodatud vesi aktsia- ja võlakirjaturgude veskile, kuid loodetud sammu pole keskpangad valmis veel astuma. “Kui hiljuti usuti, et Föderaalreservi esimene langetus võiks tulla juunis, siis nüüd on vähetõenäoline, et see isegi juulikuus aset leiab. Väljavaade on aga paranenud Euroopas, kus inflatsiooni alanemine on olnud ootuspärane ning suure tõenäosusega on Euroopa Keskpangalt esimest intressikärbet oodata juba juunis.” Kuna maailmaturu dünaamikat mõjutab paljuski just USA majandus, sealne inflatsioon ja rahapoliitika, ollakse Föderaalreservi otsuste suhtes äraootaval seisukohal.

Ent mis täpsemalt USA keskpanka intresside langetamisel tagasi hoiab? Eksperdi sõnul on sealne majandus oodatust tugevam ning intresside tõstmine pole eraisikutele ja ettevõtetele tavapäraselt mõjunud. “Lisaks on USA valitsus viljelemas vägagi stimuleerivat fiskaalpoliitikat, mistõttu on tekkinud kentsakas olukord, kus ühest küljest proovib keskpank praegust majanduse inflatsioonilist kasvuhoogu jahutada, kuid teisest küljest annab valitsus kogu aeg sellele hagu juurde,” selgitas Kose.

Ehkki intressimäärade langetamine on tänaseks lükatud tulevikku, on aktsiaturud pingele hästi vastu pidanud ning kardetud nõrkust hetkel välja ei näita. “Kuniks ettevõtted suudavad häid majandustulemusi näidata, ei ole kõrged intressimäärad ja intressikärbete venimine probleemiks.”

Kuivõrd aktsiaturgude kiiret tõusu on kannustanud tehisintellekti pealetung ühes nn “maagilise seitsmega” (Alphabet, Amazon, Apple, Meta, Microsoft, Nvidia ja Tesla), on iga järgnev majandustulemuste avalikustamise periood Kalle Kose sõnul justkui tõehetk. “Kui aktsiahinnad taevasse lendasid, valitses turgudel üldine vaimustus, ent mida aeg edasi, seda rohkem soovivad investorid näha ettevõtete AI investeeringute reaalseid tulemusi. See tähendab, et terasid võidakse peagi sõkaldest eemaldama hakata.”

Esimesed näited on juba realiseerumas: kui Nvidia, Alphabet, Amazon ja Microsoft on AI-le seatud ootusi laias laastus täitnud, siis Meta kvartalitulemuste puhul reageeris aktsia väga nõrgalt, kuna viimased andmed on tekitanud investorites kõhklusi ja kahtlusi, kas investeeringud hakkavad ikka oodatud määral kasumit tootma või mitte. “Üldine optimism, mis AI tulekuga on kaasnenud, võib investori kriitikameele vaigistada. Seetõttu ei saa välistada, et ebatervislik hinnakasv võib turgudel veel mõnda aega jätkuda.”

Huvitav trend finantsturgudel

Kevad tõi finantsturgudele kaasa veel ühe trendi: nimelt on erinevate toorainete, sealhulgas väärismetallide hinnad olulisel määral tõusnud. Ajaloolisi tippe on näidanud näiteks kuld – kuigi esmapilgul võiks tunduda, et ka siin on peamine tegur inflatsiooni mõju, mis investorite positsioneerumist mõjutab, siis Kose hinnangul ei ole kulla suundumused siiski päris tavapärased.

“Tavaliselt peaks reaalintressimäärade (nominaalne intressimäär miinus inflatsioon) tõus tooma kaasa kulla hinna alanemise seetõttu, et kulla omamine ei anna regulaarset sissetulekut ja investorid saavad teiste võimalike alternatiivsete varade, näiteks võlakirjade eest suuremat tulu. See muudab mitte-tootlike varade nagu kuld omamise vähem atraktiivseks.” Praegu on aga olukord tavapäratu, kus nii intressimäärad kui ka kulla hind liiguvad ülespoole (seda eelkõige aprilli hinnaliikumiste põhjal – mais on siiski intressid taas alanemas).

Väga suur mõju toorainetele laiemalt on kindlasti geopoliitikal, kuna suur osa toorainetest tuleb lääneriikidele mittesõbralikest riikidest. “Samuti on selliste riikide keskpangad oma reservides dollari varusid vähendamas ning vastavalt kulla positsioone suurendamas. Lisaks on jaeinvestorid Aasias ja iseäranis Hiinas sealse majandusliku ebakindluse ning kohaliku valuuta nõrgenemise tõttu kulla vastu suurt huvi üles näitamas.” 

Lisaks võib kulla edu mõjutada ka USAs toimuv. “Kuna eelarve defitsiit üha paisub ja juba räägitakse võimalikest riskistsenaariumidest, kus USA-l on raske oma võlakoormust teenindada, on see tekitanud ühiskonnas täiendavalt ebakindlust juurde. Sellises olukorras on huvi kulla vastu mõistagi tõusuteel,” selgitas ekspert.

Mida toob eesootav suvi?

Kuivõrd suvi on ajalooliselt finantsturgudel tavapäraselt nõrgem periood, on Kalle Kose sõnul tõenäoline, et mõni täiendav tegur võib sesoonsust siiski mõjutada. “Hetkel on kõige suurem võti keskpankade käes, samuti sõltub palju ka inflatsiooni statistikast ja ettevõtete majandustulemustest. Need faktorid kujundavad ka eesootava suvise perioodi finantsturgudel,” ütles ta.

Siiski on samasuguste positiivsete trendide jätkumiseks tarvis optimistlike stsenaariumite realiseerumist. Eksperdi sõnul ei pruugi lähikuud viimasel ajal juba harjumuspäraseks saavat järjestikust aktsiaindeksite uute tippude ületamismustrit pakkuda. “Tõenäosus, et suvi jätkuks samamoodi nagu aasta esimesed viis kuud, ei ole praegu kuigi suur.” Nagu öeldud, mõjutavad olukorda muu hulgas ka näiteks toorainete ja energia hinnatõus aga ka geopoliitiline olukord, sealhulgas rahvusvahelised pinged maailma erinevates piirkondades.

“Investeerimismaailmas pole taevas kunagi pilvitu, kuid seda, mis horisondil leidub, näitab aeg. Siiski ei ole põhjust üleliia muretseda, kuna langus maailmamajandust ei ähvarda ning aasta lõpuks võiks praeguste eelduste põhjal oodata veelgi positiivsemaid tootlusnumbreid,” sõnas Kose lõpetuseks.