Kõrged kinnisvarahinnad on mõju avaldanud nii inimeste laenuvõimekusele kui ka uute korterite hindadele ning varasemat tormijooksu pole enam kuskilt paista. Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane kinnitab, et arendajad on võtnud uute objektide osas ettevaatliku hoiaku, ent varem või hiljem leiab pea iga kinnisvaraobjekt sobiva omaniku.
Müüginumbrid on langenud
Statistika järgi on uute korterite müük langenud märkimisväärselt: kui tipphetkel müüdi Tallinnas 300–400 uut korterit kuus, siis maikuus langes see arv 99-le. Rebase sõnul räägivad müüginumbrid enda eest. “Kuna arendajad ei alustanud vahepeal uute projektidega ning vahepeal on raha hind märkimisväärselt tõusnud, siis tulemuseks ongi väiksem tehingute arv,” sõnas ta.
Uute korterite müügitsüklit on pikendanud ka ruutmeetri hind: kui kaks aastat tagasi oli keskmine maksta 3500 eurot ruutmeetri kohta, siis tänaseks on see tõusnud 4200 eurole. “See näitab, et fookus on võetud eksklusiivse kinnisvara arendamisele, mida saab endale lubada keskmisest jõukam klient. Seetõttu domineerivad Tallinna kinnisvaraturul atraktiivsemad asukohad – erandiks on vaid Haabersti linnaosa, kuhu on jõudsalt arendatud taskukohasemaid kortereid.”
Küll aga ei mõlguta arendajad hinnalangetamise mõtteid – tehinguteni jõudmiseks kasutatakse võtteid, mis võimaldavad ostjal kulusid kokku hoida näiteks panipaiga, parkimiskoha või köögi arvelt. “Kindlasti on ka arendusi, kus parkimiskoht ei ole nii väärtuslik, ent samas leidub ka neid, kus allahindlusteks ruumi ega põhjust pole. Ühel hetkel leiab iga korter omaniku, seda ka siis, kui müügitsükkel on pikem,” kommenteeris ekspert.
Tingida võib, aga see ei pruugi tulemust tuua
Ehkki suur osa arendajatest on kopa maasse lükanud väljaspool linnapiire, leidub magusaid maatükke ka olemasolevates magalarajoonides. “Kesklinn on arendajatele kõige magusam piirkond, kuid häid krunte leidub vähe. Kuna krundi hind moodustab ehitamise kogukulust keskmiselt 10%, siis asukohast kogusumma nii palju ei sõltugi.”
Kuigi uusarenduste puhul pakutakse ostjatele mitterahalisi boonuseid, ei tähenda see, et ostja ei võiks hinnas müüjaga läbi rääkida. Siiski ei tasu väga suurele allahindlusele Rebase sõnul lootma jääda, kuna inflatsiooni tagajärjed on jõudnud ka ehitusturule.
“Hinnaga tingimine sõltub suuresti arendajast: leidub nii neid, kellel on tugev soov jääk ära realiseerida, aga on ka arendajaid, kes müümisega nii väga ei kiirusta ning võivad tehinguga oodata. Tingida võib ja tegelikult peabki, aga tõde selgub reeglina alles läbirääkimiste käigus,” sõnas Tanel Rebane lõpetuseks.
