Veel 20 aastat tagasi võis inimene minna kassapidajana tööle ning tehagi terve tööaeg ainult kassas tööd. Tänapäeval on üha enamates kauplustes ja ettevõtetes võetud aga eesmärgiks, et üks inimene suudab teha mitut tööd.

Selveri töötajatel on mitmeid erinevaid oskusi

Kui tööstussektoris on tehnoloogia võidukäik asendanud “liinitöölised” robotitega ning ainsateks inimtöötajateks on “nupuvajutajad” ehk operatoorid ja spetsialistid, siis kaubandussektoris ilma inimliku pooleta hakkama ei saa. Selveris on enamik töötajaid mitme oskusega, olgu selleks kaupade väljapanek, kassas töötamine või klienditeenindus.

“Neid, kes töötavad ainult kassapidajana, on jäänud meil ülimalt väike osa,” sõnas ettevõtte juht Kristi Lomp ning lisas, et enamasti on sellisel juhul tegu inimestega, kes ei saa muid töid mõnel tervislikul põhjusel täita. Kuid miks on see hea, kui töötajad korraga mitut ülesannet täita oskavad?

Poe – ja töötajate – seisukohast on kasulik, kui inimesed oskavad täita mitut ülesannet, kuna sedasi on näiteks hommikusel ajal võimalik keskenduda rohkem kauba vastu võtmisele ja väljapanekule ning pärastlõunastel ja õhtustel tipptundidel teenindada korraga võimalikult palju kliente.

Kui kõik töötaksid sellise süsteemi järgi, et igaühel on ainult üks kindel ülesanne, oleks tulemuseks olukord, kus ühel osal töötajatest on käed-jalad tööd täis, samas kui teistel pole ehk samal ajal midagi teha.

Paindlik tööjaotus tähendab ka konkurentidest kõrgemaid palku

Selveris ongi erinevate tööde jagamiseks kasutusel süsteem, kus töötajad saavad ise valida, mitme ja milliste erinevate töölõikudega nad nõus tegelema on. “Teenindajatel on väga suur palgavahemik,” ütles Lomp. See tähendab, et igal töötajal on võimalus enda sissetulekut vastavalt oma võimetele ja eelistustele mõjutada. “Mida rohkem sa neid töölõike oskad, seda kõrgemaks muutub su palgatase,” selgitas Lomp.

Võttes endale mitu erinevat töölõiku ehk erinevat ülesannet, mida töötaja vastavalt vajadustele täita suudab, on võimalik kõige tavalisema töötajana – klientide jaoks on need kassapidajad ja saalitöötajad – teenida juba rohkem kui isegi poeketi keskastmejuhid.

Samuti tähendab see, et paljude Selveri töötajate palgatasemed jäävad selgelt üle konkurentide omade ning ühtlasi motiveerib selline süsteem töötajaid end arendama. Muidugi on inimesel alati võimalus teha tööd näiteks ainult ühe “ameti” peal, kuid sellisel juhul tuleb arvestada ka madalama palgaga. Lompi sõnul ongi üheks Selveri eesmärgiks pakkuda ka teenindussektorist palka, mis ei jää teistele valdkondadele alla.

Automatiseerimine on tööstussektori näitel suuresti muutmas ja muutnud töö- ja sellega seoses ka palgajaotust, kuid Lompi sõnul ei ole teenindussektoris automatiseerimine siiski lahenduseks. Seega on vähemalt Selveris võetud lähenemissuunaks vähema tööjõuga rohkemate ülesannete täitmine, mis võimaldab omakorda maksta töötajatele ka kõrgemat palka.