Selveri blogi

Põhjalik pilguheit tulevikku: Milline võiks poes käimine välja näha viie või kümne aasta pärast?

Milline nägi poes käimine välja viie või kümne aasta eest? Esimese hooga ei pruugi paljudele inimestele selle küsimuse puhul midagi suurt isegi pähe turgatada, kuigi muutunud on selle aja jooksul nii mõndagi. 

Ühelt poolt on muidugi drastiliselt kasvanud iseteeninduskassade hulk, samuti kaardig ja isegi telefoniga ostude eest tasumine. Teisalt on üha enam tõusnud päevakorda keskkond ja jätkusuutlik eluviis, mida on näha nii kilekottide kasutuse kui ka erinevate pakenditüüpide pealt. Kuid mida ja kui palju on võimalik täna tulevikku vaadates ennustada?

Keskkond muutub üha olulisemaks, robotid ka

Selveri arendusdirektori Agi Metsandi sõnul puudutavad esimesed suuremad muudatused lähitulevikus eeskätt jaekettide mõju keskkonnale. “Juba üsna varsti peavad jaekaupmehed loobuma teatud tüüpi plastpakenditest. Seda arvesse võttes võime öelda, et kaubandus on liikumas järjest rohkem keskkonnasõbralikuma mõtte- ja käitumisviisi poole või vähemalt üritatakse ka selles sektoris järjest enam keskkonnasäästlike põhimõtteid arvesse võtta,” sõnas ta.

Ühelt poolt puudutavad keskkonnaga seotud muudatused mõistagi kauplustes kasutatavaid kilekotte ja teisi plastikpakendeid. “Kuid suures pildis on see vaid jäämäe tipp, see pool, mida tarbija näeb. Aga arvesse tuleb võtta ka kõike seda, mis toimub ja muutub logistilise ja halduse poole pealt,” selgitas Metsandi.

Näiteks pööravad ettevõtted üha enam tähelepanu oma protsesside efektiivsemaks muutmisele ja kuludelt kokku hoidmisele, mistõttu on lähiaastatel oodata ka suuremate kauplusehoonete renoveerimisi ja uute energiasäästlike lahenduste kasutusele võtmist.

“Tulevikus näeme kindlasti esimesi nullenergia kauplusehooneid. Samuti võetakse üha enam kasutusele erinevaid tehnoloogiaid, mille abil saab hoida kokku just inimtööjõukulude pealt, mis on täna kaubanduses ka tegelikult kõige kõrgem kulu. Näiteks on juba täna olemas robotid, mis on abiks kauba väljapanekul. Robot suudab kauba laost müügisaali tuua, selle õigesse vahesse viia ning isegi riiulitele paigutada,” rääkis ta. Teatud kaupade – näiteks puu- ja juurviljade – puhul jääb inimese abi muidugi hädavajalikuks.

“Kauplused automatiseerivad teatud tegevusi, kuid suhtlus kliendiga, kaupade riiuldamine, väljapanekute kujundamine, toodete valmistamine lettidele ja kõik muu selline jääb, sest need vajadused ei kao kuhugi. Klienditeenindaja on jätkuvalt kaupluse tugisammas, kes valmistab poe kliendi jaoks ette, nõustab klienti ja soovitab tooteid,” sõnas Metsandi.

Mängulisem poes käimine ja personaalsed pakkumised

Kaubanduse tulevikust suuremas vaates rääkides nendib Metsandi, et tõenäoliselt jätkub tulevikus trend sinna suunda, et ühest kohast saab kätte kõik vajaliku. “Kaubanduskeskused liiguvad juba täna üha enam meelelahutuse suunas ja ega ka supermarketid sellest pääse.

Kuigi täna ei oska keegi veel tulevikku täpselt ennustada, on näha, et erinevate kaubandusettevõtete turundus liigub rohkem just meelelahutuse suunda. Praegu korraldatakse palju kliente kaasavaid kampaaniaid ja üritusi, kus kliendile üritatakse mingil moel lisaväärtust pakkuda, ilma tema kauplemist sealjuures segamata.”

Siia alla kuuluvad näiteks degusteerimised ja erinevad kliente kaasavad üritused või kampaaniad, kuid ühtlasi ka spetsiaalsed sünnipäevapakkumised ja muud meetodid, mille kaudu inimestele sooduspakkumisi tehakse või uusi tooteid tutvustatakse. “Ei ole üldse välistatud, et tulevikus muutub poes käimine praegusest tunduvalt mängulisemaks,” sõnas Metsandi.

“Tõusev trend maailmas on personaalsed pakkumised kliendile. Algoritmid analüüsivad kliendi eelistusi ja koostavad personaalse pakkumise koos tootevaliku ja erihindadega. Tänu automaatsele protsessile tagatakse kliendi privaatsus – keegi ei tutvu kliendi andmetega isikustatult, sest tarkvara koostab pakkumised automaatselt,” rääkis ta.

Amazon Go kassavabades poodides on telefon ainuke asi, mida klient ostude sooritamiseks vajab.Foto: Scanpix/AFP/Stephen Brashear.

Puldi asemel mobiiltelefon?

Juba järgmisest aastast on kõikides Selveri kauplustes üle Eesti olemas SelveEkspressi iseteenindussüsteem. Iseteeninduskassa oli turule jõudes erakordne innovatsioon, mida said lubada vaid üksikud kauplused. Tulevik näib maailmas olevat aga kassas aega kokkuhoidvate tehnoloogiate päralt, et oste kiirelt ja mugavalt teha.

Puldiga toodete skaneerimine ja otse poekotti paigutamine on juba täna klassikalisest kassalindi-meetodist tunduvalt mugavam ja aegasäästvam. Tulevikus muutub kogu protsess tõenäoliselt veelgi lihtsamaks, eriti kui poodi on vaja kaasa võtta ainult oma nutitelefon.

“Telefoniga oma poeostude tegemine on kindlasti üks suund, mille poole liigutakse. Mitmel pool maailmas on selliste süsteemidega kauplused juba olemas. Üks põhjus, miks meil täna pole selliseid süsteeme laiemalt kasutusele võetud, on tegelikult seotud inimeste endi nutiseadmete võimekusega.

Üks küsimus on muidugi levi, samas peavad kaupmehed mõtlema ka sellele, et mis saab siis kui kliendil telefonil keset ostlemist aku tühjaks saab?” rääkis Metsandi ja nentis, et säärased testid on juba mitmel pool maailmas käimas ning tõenäoliselt pole kaugel ka hetk, kui säärased lahendused Eestis laiemalt kasutusele võetakse.

Kas tulevikus käiakse ainult üksinda poes?

Tulevikus kasvab Metsandi sõnul tõenäoliselt poeostude koju tellimise hulk, eriti kui Selveri kullerteenus veelgi suuremat osa Eestist katma hakkab. Samuti võib lisaks kullerteenuse populaarsusele võivad tulevikus tarbijate eelistused muutuda vastavalt leibkonna suurusele.

“Praegu ostetakse Selveri e-poest suures osas just väikestele lastele suunatud kaupu, mis tähendab, et märkimisväärne osa e-Selveri kliente on lastega pered. Tuleviku mõistes võib see tähendada, et füüsiliselt poes käivad inimesed on suurema tõenäosusega üksinda elavad inimesed. Sinna suunda mitmete riikide jaekaubandus juba liigub, seda on Lääne-Euroopa riikidest näha,” selgitas Metsandi.

“Näiteks pööratakse üha enam rõhku valmistoitudele, mille osakaal tulevikus veelgi olulisemaks muutuda võib. Eriti hästi on seda trendi näha Jaapanis, kus ehk üksi elamine Euroopast isegi populaarsem on. Ka Eestis teevad tegelikult jaeketid tööd selle nimel, et oma e-poodide ja väikepoodide formaadiga tugevamalt nö peale tulla. See on tulevik nendes piirkondades, kus asustus tiheneb. Inimesed muutuvad järjest mugavamaks ja tahavad kiiresti poes käia, mitte suures kaubanduskeskuses oma oste tegema hakata,” sõnas ta.

Suures pildis peavadki jaekauplused ja teisedki ettevõtted arvestama sellega, et tulevikus muutub inimeste aeg üha väärtuslikumaks. “Seepärast peavadki jaeketid võimaldama inimestel võimalikult palju aega kokku hoida, pakkudes samas ka üha suuremat valikut,” rääkis Metsandi kuid lisas, et samas pole veel vähemalt lähima viie aasta jooksul karta suurte hüpermarketite kadumist.

“Lähituleviku mõistes on olukord selles osas ehk pigem isegi vastupidi, edaspidi võime näha ehk isegi suuremate kauplusepindade ehitamist ja üha suurema valiku ühe katuse all pakkumist.”

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.