Väikese tüdrukuna unistas Gaya erinevatest riikidest pärit inimestega kohtumisest ja võõramaiste kultuuride avastamisest. Nii vahetaski ta postkaarte ja kirju paljude kirjasõpradega üle kogu maailma.

Teismelisena unistas Gaya sellest, et koduriigist Sri Lankalt välja saada ja maailmas ringi reisida. Lõpuks hakkas teda huvitama küberkriminalistika ja tekkis soov leida unistuste töökoht, kus iganes see siis ka poleks.

“Kuna küberkriminalistika kraadiõpet oli Sri Lankal keeruline leida ja ega seda välismaalgi paljudes kohtades õpetata, olin valmis reisima kaugele,” alustab Gaya oma lugu.

Eestisse tulemine

Gaya asus küberkriminalistika magistriõppekava otsima kuus aastat tagasi. Võimalike sihtkohtade nimekirjas olid ka Austraalia, Uus-Meremaa ja Suurbritannia. “Ühel päeval leidsin kahe väga maineka ülikooli, TalTechi ja Tartu Ülikooli ühise küberjulgeoleku magistriõppekava spetsialiseerumisega küberkriminalistikale. Lõpuks olin leidnud midagi, mis vastas kõigile mu ootustele,” meenutab Gaya.

“Tol hetkel ei teadnud ma Eestist mitte midagi ja mõtlesin endamisi: mis edasi saab? Kuidas ma veenan vanemaid, et nad toetaksid minu sõitu niivõrd kaugesse riiki? Kuidas viisat saada? Samal ajal kandideerisin, osutusin valituks ning sain täisstipendiumi, ja nii see kõik algaski!”

Gaya saabus Eestisse 2016. aastal. “Mingisugust kultuurišokki ma ei saanud, kuid algus esitas omajagu väljakutseid: olen piimataimetoitlane ehk laktovegetaarlane ja väga valin oma toitu,” räägib Gaya. Pärast lühikest kohanemisaega hakkas ta nautima Eesti rahulikku elustiili ja kaunist loodust, mis on linnale niivõrd lähedal.

“Vähem rahvast, vähem ülerahvastatust … minu jaoks ideaalne, kuigi see oli esimene kord, kui reisisin Sri Lankalt välja täiesti üksinda. Minu Eesti-elu alguses tutvustasin end kui inimest, kes on pärit saarelt, sest ma ei olnud kindel, kas inimesed Sri Lankast üldse kuulnud on. Tuli välja, et paljud on seal isegi käinud!”

Õpingud TalTechis ja TÜs

Kaheaastase küberturvalisuse magistriprogrammi jooksul omandatakse infosüsteemide turvalisuse aspektidega seotud põhioskused ja minnakse süvitsi valitud spetsialiseerumisega: küberturvalisus, küberkriminalistika või krüptograafia.

Tudengeid juhendavad kõrgetasemelised küberturvalisuse spetsialistid nii Eesti ülikoolidest, kõnealusest valdkonnast, õiguskaitseametkonnast ja CERTist kui ka NATO Eestis asuvast kooperatiivsest küberkaitse kompetentsikeskusest. Sisseastumisel võtab tudengid vastu küll TalTech, kuid õppeaja jooksul viibivad nad sõltuvalt eriala valikust mõlemas ülikoolis.

Lisaks üldisele õppele ja kohustuslikele põhiainetele saavad tudengid valida rea valikainete seast endale sobivaimad, tänu millele saavad nad ise otsustada, mida täpselt õppida tahavad. Koostööd soodustav grupitöö edendab kriitilise mõtlemise oskust ja aitab arendada praktilisi oskusi. “See on kombinatsioon teooriast, hindamisest ja praktikast,” seletab Gaya, “mis ühtlasi tähendab seda, et sinu lõpuhinnet ei määra üks ja ainus lõpueksam.”

Selline õppijakeskne lähenemine, mille kõrvalt ei ole kuhugi kadunud ka tavalised testid ja kontrolltööd, soodustab seda, et tudengid läheksid sügavamale, kui pelk meeldejätmine võimaldab: hinnatakse nende analüüsivõimet ja individuaalset talenti. Lõpuks lisab ka rahvusvahelises keskkonnas õppimine kõrgharidusele täiesti uue mõõtme.

“Meie kursusel oli tudengeid umbes 20 eri rahvusest ja see on miski, mis mind alati on paelunud: mõtle, kui palju erinevaid kultuure, traditsioone ja rahvustoite sa avastada saad!” jagab Gaya oma kogemust. “Suhtlen paljude kursusekaaslastega ka praegu, aasta pärast lõpetamist.”

Töötamine IT-sektoris

“Häkkimine on mulle huvi pakkunud lapsest saati ja hiljem köitis mind digitaalne asitõendite analüüs,” ütleb Gaya. Enne Eestisse tulekut oli tal juba rohkem kui viis aastat töökogemust. Seepärast otsustas Gaya esimesel TalTechi aastal keskenduda haridusele ja saada häid hindeid: “Selmet algusest peale tööd otsida, otsustasin suurema arvu ainepunktide kasuks, et õpingutest viimast võtta.”

Tööjaht algas pärast suvepuhkust ja paari nädala pärast saigi Gaya kõne praeguselt tööandjalt Arvato Systemsilt. “Alustasin seal tööd küberjulgeoleku insenerina magistriõpingute teisel aastal. See kõik on olnud üsna hektiline, õppimine ja täiskohaga töö, kuid kindlasti rohkem tasakaalus kui minu bakalaureuse-aastatel. Sellal töötasin ma öövahetuses ja päeval käisin loengutes.”

Tõepoolest, Eesti ülikoolide magistritaseme tunniplaanid võimaldavad tudengitel töötada, elatist teenida ja tööalast kogemust saada.

Kuidas on IT-sektoris töötada? “Kõik käib muutuse ja pideva õppimise ümber,” selgitab Gaya. “Kui võtad paariks kuuks pausi või ei ole uuendustega kursis, võid kergelt segadusse sattuda. Isegi pärast kolmekuist suvepuhkust Sri Lankal oli mul tunne, et jään teistest maha. Sa pead olema oma tegemistes kirglik ja õppima iga päev, muidu võib töö lihtsalt stressirohkeks osutuda. Ole kursis sellega, mis sind kõige rohkem huvitab. Näiteks mina jälgin arenguid küberturvalisuse erinevates harudes. Õppimine on parim asi, mis sa endale teha võid.”

Küsime Gayalt, kas ta plaanib Eestisse jääda. “Mul läks kaks aastat, et leida programm, mida ma otsisin, ja lõpuks sain ma ka unistuste töö,” ütleb ta. “Ma elan hetkes ega tea, kuhu elu mind homme viib. Praegu keskendun oma ametis paremaks saamisele ja karjääri ülesehitamisele. See ei ole kõige prestiižsem asi, mis loeb; loeb see, mis on sinu jaoks õige, mis on kooskõlas sinu unistuste ja huvidega. Mis iganes juhtub homme, ma lähen sellega kaasa.”

Eestis õppimine: mida tasub teada?

“Soovitan soojalt nii TalTechi kui ka Tartu Ülikooli, eriti siis, kui eelistad praktilisemat lähenemist,” sõnab Gaya. “Peale koolitöö on veel nii palju võimalusi, kuid ära lase end neist segada. Pane prioriteedid paika ja otsi seda, mis on sinu jaoks parim. Tee seda, mille vastu tõelist kirge tunned, mitte seda, mida sinult eeldatakse või mida kohustud tegema.”

Samuti soovitab ta õppida natuke eesti keelt: kuigi vaid väga vähesed IT-valla tööandjad nõuavad eesti keele oskust, suurendab see kindlasti šansse ideaalset töökohta leida. “Peale selle on alati kasulik võõrkeeli õppida, seetõttu olen ka mina juba eesti keele A1-taseme eksami sooritanud.”

“Olin kuulnud, et Põhja-Euroopas on külm, kuid minu esimesel aastal Eestis oli talvel külma rekordilised –26 °C. Sri Lankal lõdiseksin juba +15 °C juures. Üksinda jääkülmal maal olla tundus tõelise väljakutsena.

Õnneks oli mul üks Sri Lankalt pärit saatusekaaslane ja teadsin, et ma pole üksi. Sa ei pruugi tulevasi sõpru kohe esimestel kuudel kohata, kuid see ei tohiks sul takistada ümbritsevat maailma avastada. Ära karda kultuurišokki, vaid vaata seda kui õppimisvõimalust. Loo ise enda seiklus! Usun ka, et minu pere palved, tugevus ja abi aitasid mind ning jään neile alatiseks tänulikuks.”

Tekst: Anastasiia Starchenko