Mert tuli esimest korda Eestisse umbes viis aastat tagasi ja armus Tallinnasse otsemaid.

“Esimest korda kuulsin Eestist 2007. aastal Türgi televisiooni reisisaatest. Oli talv ja vanalinn paistis nii ilus! Nii paningi soovi Eestit külastada juba keskkooli ajal oma soovide nimekirja,” alustab Mert oma lugu.

Aastad möödusid, Mert oli Erasmuse vahetusõpilasena koos oma partneriga Pariisis ja planeeris nädalalõpureisi Tallinna: “Niipea kui olime leidnud odavad lennupiletid, ei saanud me lasta võimalusel käest minna.” Alates sellest reisist ei ole Mert Eestit silmist lasknud.

Õpingud Tallinna Ülikoolis

“Kui olin Türgi ülikoolis sotsioloogia bakalaureuseõpinguid lõpetamas, mõtlesin vahetada eriala millegi loovama vastu, nagu seda on kasutajakogemus (UX),” räägib Mert. “Hakkasin internetis ringi vaatama ning Tallinn oli juba ammu mu mõtteis olnud.”

Peagi leidis ta Tallinna Ülikooli inimese ja arvuti interaktsiooni (HCI) magistriõppekava, multidistsiplinaarse programmi, milles liidetakse uurimuspõhise lähenemise abil arvuti, interaktsioonidisain ja kognitiivne psühholoogia, et luua interaktiivset tarkvara ja tehnilisi süsteeme.

“Arvasin, et enne praktilist tööd on mul vaja UXist veidi teoreetilisi teadmisi saada. Selle teoreetilise põhja saingi HCI-õpingute jooksul ja seejärel õppisin, kuidas neid teadmisi rakendama hakata.”

Õpingute alguses käivad tudengid loengutes ja loevad kirjandust, mis moodustavad sissejuhatuse valdkonna peamistesse teoreetilistesse mõistetesse. Hiljem saavad nad integreeritud interaktsioonidisaini projekti abil heita pilgu tõelisesse UXi maailma.

“Töötasin koos sõpradega ühe erilise projekti kallal, rakendades kõike, mida olime varem õppinud, ja see oli suuresti abiks. Ütleksin, et loengud olid üsna tähenduslikud ja õpingu mõlemad osad täiendasid üksteist,” meenutab Mert.

“Oma kogemusele tuginedes ütleksin, et ülikooliharidus ei garanteeri, et tõelises töökeskkonnas hakkama saad. Sellegipoolest pean ennast õnnelikuks. Eestis olid mul vajalik kirjandus, tarkvara ja riistvara käeulatuses ja õppisin tegevuste kaudu. Lisaks oli mul abi stipendiumist, kuigi algselt võeti mind vastu tasulisele kohale. Mul on Eesti kõrghariduse kohta öelda vaid kiidusõnu. Tegin hea valiku, mis muutis mu elu.”

Eestis töötamine

Hetkel töötab Mert Trinidad Wisemanis, Eestis asuvas ettevõttes, mis tegeleb UX-disaini, ärianalüüsi ja tarkvaraarendusega.

Esimese akadeemilise aasta teisel semestril töötasid HCI-programmi tudengid külg külje kõrval ettevõtte nõustajatega, kes ennast grupile tutvustasid — kes nad on, mida nad teevad ja kuidas UX-sektoris töötamine tundub — ning tudengite projektitulemustele tagasisidet andsid.

“Meil oli võimalus neilt küsimusi küsida ja seeläbi saada valdkonna kohta väärtuslikku teavet; see avaldas mulle sügavat muljet. Sama semestri lõpus võtsin ma Trinidad Wisemaniga ühendust ja uurisin, kas saaksin nende juurde praktikale minna. Selleks ajaks nad teadsid minu teadmiste ja oskuste taset,” räägib Mert.

Pärast kolmekuust praktikat pakuti talle täiskohaga tööd. Mis puutub Eestis töö otsimisse, siis suhtlemine ja aktiivne hoiak tulevad kindlasti kasuks: “Kuigi nad tegelikult praktikante ei otsinudki, kasutasin võimalust ja saingi algtaseme töökoha.”

Trinidad Wisemanis töötab Mert selle nimel, et teha inimeste elu lihtsamaks, pakkudes neile tähenduslikke kogemusi. “Iga teenus, olgu see digitaalne või mitte, peaks olema tehtud nii, et see annaks kõikidele kasutajatele positiivse kogemuse,” selgitab Mert.

“Põhimõtteliselt seisneb minu töö selles, et vähendan muresid ja loon paremat kasutajakogemust.” See hõlmab igasugust digitaalset navigatsiooni: kodulehed, e-kaubandus, infosüsteemid ja siseveebid, iseteenindussüsteemid, interaktiivsed kioskid jne. Järgmisel korral, kui ühistranspordis sõidukaarti valideerid, siis mõtle, mida tähendab kasutajakogemus sinu jaoks.

Mert on Trinidad Wisemanis ainus, kes eesti keelt ei räägi, kuid kuna ettevõttel on palju rahvusvahelisi kliente, siis kasutatakse töökeelena inglise keelt. Mert tunnistab, et kolleegid on väga lahked ja seetõttu ei tunne ta end iial kõrvalejäetuna.

“Ma küll õpin eesti keelt, kuid mu peamine motivatsioon ei tulnud otseselt töökohaga seotud nõuetest. See tuleb pigem austusest eestlaste ja kohaliku kultuuri vastu. See on mu isiklik valik, mitte vajadus,” lisab ta. “Pealegi, isegi kui ma olen eestikeelsetesse projektidesse kaasatud, siis neid asju, millest ma aru ei saa, saab väga lihtsalt Google’i abil ära tõlkida.”

Tehisintellekt ja neuro-UX

Nii nagu paljudes teisteski valdkondades, on tähelepanu keskpunktis tehisintellektiga (TI) seotud tehnoloogia ja automatiseerimine, mis võivad inimesi teatud keeruliste ülesannete puhul asendada. Siia alla käivad nii tehnilised kui ka eetilised aspektid. Tehnoloogia on alati inimesega seotud ja seega tuleb silmas pidada teatud väärtusi.

Teisest küljest, hiljutine neuroteaduslik uuring avas paremale kasutajakogemuse disainile uusi uksi. “Uus neuro-UX-tehnoloogia kasutab peapaelu, et püüda kasutaja testimise tarbeks kinni inimese neurolaineid,” selgitab Mert.

“Nagu teame, siis inimeste tegevusi juhivad emotsioonid ja nüüd saame need emotsioonid kindlaks määrata. Samuti saame aru, mis positiivseid emotsioone esile toob. See on oluline, sest mõjutab otsuste tegemist. Neuro-UX saab päev-päevalt olulisemaks ja ka mina olen sellest huvitatud.”

Mis paelub Merti tema eriala juures kõige rohkem? Tähendusliku eesmärgi nimel töötamine ja inimeste elu lihtsustamine. “See motiveerib mind mu igapäevatöös. Varem sotsioloogina keskendusin inimestevahelisele suhtlusele ühiskonnas, nüüd hoopis inimeste ja arvuti vahelisele suhtlusele.”

Eestis õppimine: mida tasub teada?

Mert soovitab võtta ühendust õppekava juhtidega, akadeemiliste töötajatega või tudengitega, kes oskaksid sinu õppimisega seotud küsimustele vastata.

“Minu puhul olid Tallinna Ülikooli ja Study in Estonia veebimaterjalid ülimalt kasulikud; kõik oli väga lihtne ja selge,” tunnistab ta meie rõõmuks. “Põhimõtteliselt ei olnud mul Eestis elamise ja õppimise kohta üldse küsimusi.”

Järgmisena tasub ära õppida elementaarsed eestikeelsed väljendid. Kuigi enamik eestlasi räägib inglise keelt hästi, tasub siiski teada mõnda sõna ja fraasi. “Kui mina Eestisse tulin, osalesin spetsiaalses sisseelamisprogrammis, mille raames tehti sissejuhatus Eesti kultuuri ja sai tasuta A1-tasemel eesti keele tunde. See tuli kohanemisele kasuks.”

Mida veel teada? Eesti talved on kuulsad pikkuse ja pimeduse poolest, seega vaata ette, et sinust ei saaks diivanikaunistust.

“Kui jääd päikesepaistelisi ilmasid ootama, siis tuleb sul seda kaua teha. Selle asemel mine ja avasta uusi asju! Ole aktiivne, pane end soojalt riidesse ja matka looduses. Ja mis peamine, proovi kindlasti Eesti sauna,” annab Mert nõu.

“Olen väga õnnelik siin Eestis elades. Tulime koos kaaslasega siia kui turistid, hakkasime koos tudengiteks ja nüüd töötab ka tema Tallinnas. Me jääkski väga hea meelega siia.”