Kõik sai alguse Google’ist ja raamatust: Arife Dila Demir avastas Eesti rahvusvahelise õppe võimalused kogemata.
„Olin Eestist varem küll kuulnud, kuid peamiselt IT-sektoris töötavatelt sõpradelt. Ma ei osanud aimatagi, et võiksin siit leida midagi, mis mind tõeliselt huvitab,“ alustab Dila oma lugu.
„Toona otsisin magistriprogramme, et teha karjääris muudatus ja liikuda sisearhitektuuri juurest tekstiilidisaini juurde.“ Ühel päeval juhtus tema kätte Eesti Kunstiakadeemia töötaja kokku pandud raamat.
„See tundus mulle huvitav ja pani mõtlema, milliseid õpivõimalusi Eestis olla võiks. Ja nii otsustasingi EKAsse tekstiilidisaini õppima tulla. Nüüdseks on selgunud, et Eesti on taskukohane koht, seega oli päris hea juhus, et just siia sattusin.“
Eestisse tulemine
Võõraste paikadega kohanemine pole Dila jaoks mingi probleem.
„Varem ei teadnud ma Eestist midagi. Tulin siia avatud meelega, valmis õppima tundma võõrast kultuuri ja teistsugust eluviisi. Olles pärit Türgist ja hoopis teistsuguse kultuuritaustaga, hakkasin õige pea nautima Eesti aeglast elu, palju väiksemat rahvaarvu ja rohkemat ruumi sulle endale,“ meenutab Dila.
Tõepoolest, paljud välistudengid tunnistavad, et Eestis on väga rahustav ja kodune keskkond — kunagi ei ole kuhugi kiiret, isegi kui elad pealinnas. Arvatavasti polnud tänu sellele ka kultuurišokk märkimisväärne.
Eesti Kunstiakadeemia ja e-tekstiilid
„Arhitektuuritausta tõttu soovisin esmalt õppida traditsioonilisi käsitöötehnikaid ja tekstiilide valmistamist ja uurida kaasaegse tehnoloogia rolli selles,“ räägib Dila.
„EKAst saadud kogemus oli suurepärane: see pakkus mulle ka eneseväljendusvõimalust, mitte üksnes akadeemilist haridust.“
2019. aastal lõpetas Dila EKA tekstiilidisaini magistriõppe ja astus sama kooli doktorantuuri. „Juba magistriõpingute alguses soovisin jätkata akadeemilist karjääri teadlasena,“ ütleb Dila. „EKA korraldab doktorantuuri vastuvõttu igal aastal ja kandideerida võivad kõik.“
Dila doktoritöö on jätk tema magistritööle, mis keskendus interaktiivsetele tekstiilidele, mida tuntakse ka e-tekstiilide nime all. Tekstiiltooted töötavad sensoritena ja toovad elektrooniliste komponentidega integreeritult esile erinevaid temperatuuri- ja valgusreaktsioone.
„Oma magistritöös kombineerisin need asjad ja lõin interaktiivseid valgust kiirgavad kootud artefakte, mis nihutasid loova keskkonna piire ja meie suhtlust sellega,“ selgitab Dila.
„Oma doktoritöös uurin samuti e-tekstiilide potentsiaali ja kasutusvõimalusi. See on kiirelt arenev valdkond, mida piirab üksnes meie kujutlusvõime. Tekstiil on kõikjal meie ümber ja kui integreerime neisse elektrilised komponendid, hakkame nägema inimese ja tekstiilide omavahelist suhtlust.“
2019–2020 osales Dila dr Ellen Pearlmani kunstiprojektis, mida toetas Euroopa Komisjoni STARTS-programm — see on kunsti, tehnoloogia ja innovatsiooni risttee. Koostöös Tallinna Ülikooliga tutvustati veebruaris 2020 dr Pearlmani projekti AIBO (A. I. Brainwave Opera ehk tehisintellekti ajulaineooper).
Dila disainis EEG (elektroentsefalograafia — aju elektrilise aktiivsuse hindamise test) peakomplekti, mis juhtis riidesse peidetud tulesid vastavalt katsealuse emotsionaalsele seisundile.
„Töö selle seltskonnaga on andnud mulle võrratu kogemuse,“ räägib Dila. „Meie vaatlesime kostüümil näidatud emotsiooni ja laval loodud keskkonda, kuid publik jälgis TI ja kostüümi vahelist suhtlust.“
Õppejõuna võttis Dila hiljuti osa kolme ülikooli, Tallinna Ülikooli, sh TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi, EKA ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisprojektist. Erinevate ülikoolide või osakondade tudengid jagati gruppidesse ja neile anti ülesanne tulla välja kõiki valdkondi ühendava performance’iga.
„See oli suurepärane õpetamiskogemus,“ meenutab ta. „Kahjuks ei saanud me seda COVID-19 kriisi tõttu publikule näidata, kuid tudengid said siiski oma ideid esitleda. Oleks ülimalt tore, kui need ideed ühel päeval ka teostuksid. Ootan pikisilmi oma järgmist õpetamistööd.“
Rääkides Eesti kõrgharidusest, lisab Dila: „See on olnud suurepärane õppimisvõimalus. Muidugi võib õpetajaskonnaga suhelda igal pool, kuid nad ei ole nii kergelt kättesaadavad kui Eestis. See pakub tudengitele palju lisavõimalusi ja nad saavad näha end juhendajatega võrdsena, samuti annab see neile jõudu ja enesekindlust. Oma varasema haridustee kohta ma sama öelda ei saa.“
Lisaks sellele püüab EKA alati viimaste tehnoloogiliste arengutega sammu pidada ja keskendub praktilistele tehnikatele, mida tudengid oma projektides rakendada võiksid. „Tänu suurele akadeemilisele vabadusele võid luua päris oma õpitee ja avastada iseennast,“ võtab Dila teema kokku.
Eestis õppimine: mida tasub teada?
„Soovitan siia tulla ja olla kõikidele võimalustele avatud. Kui oled huvitatud õppimisest EKAs, siis võta sellest viimast: heida pilk igasse osakonda, avasta erinevaid kunstivaldkondi, õpi rohkem, kohtu inimestega.
Ja kindla peale mine vähemalt üks kord Eesti päikeseloojangut vaatama: parki, randa või katusele… Ma luban, et sa ei ole kunagi näinud nii erksaid ja tugevaid värve kui neid, mis on Eesti taevas, eriti suvel.“
Tekst: Anastasiia Starchenko
“Study in Estonia” tutvustab Eestit kui head sihtkohta õppimiseks ja töötamiseks. Siin blogis saad sa Eestis õppinud ja Eestisse tööle jäänud välismaalastega lähemalt tuttavaks.
