Tänasel ja tuleviku tööturul on oluline muutustega kaasas käia ning jooksvalt uusi oskusi omandada. Üheks selliseks oskuseks on digipädevus ehk võime arvutite ja IT-lahendustega töötada ja kohaneda, mida läheb tänapäeval vaja isegi lihtsamatel ametikohtadel. Siiski ei tasu aga heituda, kui hetkel veel oskused seal maal pole, kus nad võiks, sest tööandjad koolitavad inimesi suurima heameelega ka ise.
Uurisime suurematelt Eesti firmadelt, kuidas on töötajad uuendustega seni kohanenud ning mida saavad tööandjad teha, et uusi töötajaid välja koolitada. Oma mõtteid jagasid Omniva, Kaubamaja ja Circle K.
IT-oskusi on tänapäeval vaja pea igal ametikohal ja töötajad peavad sellega kaasas käima
“Elementaarseid arvuti- või IT-oskusi on täna vaja nii postikulleril, postisorteerijal kui ka postkontori või postipunkti klienditeenindajal,” ütles Omniva pakiäri personalijuht Terje Tiiman. See võib tema sõnul kulleri jaoks tähendada näiteks vajadust pakiautomaati teenindada või pihuarvuti abil saadetisi väljastada, klienditeenindaja puhul tahvelarvutis postiteenuste vormistamist.
Tiimani sõnul saavad praegu selliste toimingutega hakkama ka inimesed, kellele arvutid ja IT-lahendused võõrad on ning seda tänu põhjalikule koolitustööle ja julgustamisele, kuid ka tänu asjaolule, et kõik kasutuselolevad süsteemid on loodud kasutajasõbralikkust silmas pidades.
Kasutajamugavuse olulisust IT-lahenduste puhul märkis ka Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Martensson, kelle sõnul on arvutite kasutamine muutnud igapäevatööd lihtsamaks ning see omakorda motiveerib uusi oskusi omandama.
“Näeme, et kui on kvaliteetne programm, mille kasutajamugavus tipptasemel ning loogika on intuitiivne, läheb õppimine ladusalt,” sõnas Martensson.
Erinevaid tehnoloogilisi abivahendeid on viimaste aastate jooksul kasutusele võetud ka Circle K teenindusjaamades. “Alates arvutist, nutitelefonidest ja lõpetades spetsiifiliste äppidega,” ütles tanklaketi personalijuht Ursula Altmets.
“Suund on üha enam paberivaba töökorralduse poole, mis tähendab ka üha rohkem tehnoloogia kasutamist,” sõnas ta. Tehnoloogiat saab kasutada Altmetsa sõnul ka töötajate koolitamiseks: “Näiteks on meil paljud koolitused arvuti taga läbitavad ehk me kasutame traditsioonilise klassiruumi koolituse asemel e-õppe formaati.”
Töötajate koolitamisel mängivad olulist rolli nii tööandja kui ka teised kolleegid
Osadel inimeste seas võib uute tehnoloogiate suhtes levida eelarvamus, et see on liialt keeruline. “Parim ravi selle eelarvamuse vastu on esmakogemuse loomine,” sõnas Terje Tiiman, kelle sõnul on Omnivas töötajatele abiks põhjalik koolitus ja pidev tugi.
Samuti pakutakse ettevõttes IT-alase ümberõppe õpilastele praktikat ja Järvamaal alustati pilootprojektiga, mille raames antakse koostöös Töötukassaga vanematele töötajatele täiendavaid IT-oskuste koolitusi.
Koolitusi ja juhendamist digivaldkonnas saavad töötajad ka Kaubamajas, kus Piret Martenssoni arvates ei mängi vanus nii suurt rolli kui muidu arvata võiks. Kui eelarvamus ütleb, et noored on juba loomult arvuti- ja nutitelefonide tõttu vilunud IT-spetsialistid, siis praktika näitab muud.
“Noorte puhul on täheldatav nutiseadme ja programmide kasutamine ja napib oskusi tavapärase kontoritarkvara kasutamiseks arvutis, sageli ei saada hakkama ka tavalise kirja kirjutamise või dokumendi koostamisega,” sõnas Martensson, kelle sõnul on Kaubamajas vanemaid kolleege, kes võivad ka noorematele oma teadmistega eeskujuks olla.
Tehnilist taipu ega erilisi oskusi ei Circle K’s uutelt töötajatelt ei oodata, sest töövahendid on Ursula Altmetsa sõnul sama lihtsalt kasutatavad kui näiteks nutitelefonid. Altmetsa sõnul ei tasu tehnoloogia poolt töös karta, sest see on loodud inimesi abistamiseks.
“Senise kogemuse põhjal võime küll öelda, et me ei ole kohanud veel üheski vanuses töötajat, kes meie seadmete või programmidega toime poleks tulnud. Kõik tööks vajalik on õpitav ning meil toimub uute töötajate väljaõpe kohapeal,” ütles Altmets.
Samuti tõi ta välja, et tuleb kasuks, kui meeskondades on eri põlvkondadest inimesi, kuna sedasi saavad noored näiteks vanematele kolleegidele tehnikaga seotud ebakindlusest üle saada ning staažikamad töötajad saavad noortele jällegi klassikalisi töövõtteid näidata.
Tulevikus muutub kohanemisvõime ja tehnoloogiaga kaasas käimine üha olulisemaks
Tulevikust rääkides on Tiimani sõnul kõige olulisem tehnikat mitte karta. “Fakt on see, et IT osakaal suureneb märkimisväärse kiirusega kõikvõimalikel aladel ning tehnoloogilistest lahendustest ei saa tulevikus üle ega ümber ei kodus ega ka tööl,” selgitas Omniva personalijuht.
“Näiteks kõikvõimalikud puutetundlikud ekraanid ümbritsevad meid kõikjal ning nende kasutamine on sama lihtne kui paberil kastidesse linnukesi teha,” ütles Tiiman. “Kui inimene seda mõistab ning ta on valmis seda ka ise proovima, siis on see juba tegelikult pool võitu.”
Piret Martenssoni sõnul aitab konkurentsis püsida oskus muudatustega kohaneda ja valmisolek õppida. Tema sõnul ei saa inimene enam täna tuua vabanduseks asjaolu, et teda ei saadeta koolitusele, sest Internetis on juba tuhandeid põnevaid koolitusmaterjale ja võimalusi end harida.
“Enamik neist on tasuta ning igaühel on võimalik soovi korral ennast arendada, ka õppida keeli, et digimaailmas paremini orienteeruda,” ütles Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor.
Uutele lahendustele avatud olemine ja positiivne suhtumine on oluline ka Altmetsa arvates. Samuti rõhutas ta tööandjate rolli uute töötajate sisseelamise ja väljaõppe pooles.
“Näiteks meie oleme suutnud oma vakantse edukalt täita just ka seetõttu, et oleme põhjalikult läbi mõelnud uue töötaja sisseelamisprogrammi ning pakume tööalast väljaõpet kohapeal,” ütles Altmets.
Samuti prognoosis Altmets, et praegune ja tuleviku tööturu olukord tingib seda, et ettevõtetel tuleb leida viise, kuidas rutiinsemaid ülesandeid automatiseerida.
“Seega tehnoloogia kasutamine tulevikus kindlasti kasvab, tööd ja ametid on seeläbi muutumises ja ameteid, kus tehnoloogiat abivahendina üldse ei kasutataks, jääb järjest vähemaks.”
