Töötukassa plaanib läbi automatiseerimise, nutikate veebilahenduste ning põhjaliku infoanalüüsi töö otsimise, töö leidmise ja tööotsijate abistamise ülimugavaks teha, seega võib peagi kätte jõuda olukord, kus kliendiga tegelemise juures peab inimene sekkuma vaid siis, kui asjad vajavad loomingulist lähenemist.
Osakonna juhi Oliver Närepi sõnul on viimasel ajal liigutud üha rohkem automaatlahenduste poole. “Kui sa täna jääd töötuks, siis sa lähed meie koduleheküljele, registreerid end töötuks ja saad sekundite jooksul vastuse, et sinu kõik andmed on korras ja sa oled töötuna registreeritud,” toob ta näiteks ning selgitab, et tegelikkuses käitab tehisintellekt taustal keerulise protsessi, mis kontrollib inimese andmeid paljudest erinevatest andmebaasidest, langetab otsuse ning valib õige trükise, mida kliendi e-postile edastada. “Proovime järjest rohkem liikuda sinna, et arvuti teeks ära kõik selle tehnilise töö, mida ta teeb inimesest kiiremini, paremini ja efektiivsemalt. Ehk selline rutiinne töö,” selgitab Närep. Eesmärk on jätta inimestele loominguline töö, mis nõuab reaalset suhtlust kliendiga, nagu kliendi nõustamine või vajaduste välja selgitamine.
Uue valdkonnana hakkab töötukassa peagi inimeste töötusperioodi kestust prognoosima. Eesmärgiks on töötukassa poolt kogutavaid andmeid ära kasutada nii, et minevikuteadmiste põhjal loodud mudelite abil oleks võimalik ka iga uue töötu kohta teada saada, kui kauaks inimene tõenäoliselt töötuks jääb ja mis teda kõige tõhusamalt aitaks.
Tööotsijate ja vabade töökohtade automaatne sobitamine juba toimib – kümnete parameetrite võrdlemisel leiab süsteem töösoovijale sobivad vabad töökohad ja vastupidi. E-töötukassa töövahendus on vabalt kättesaadav kõigile uue töökoha või töötaja otsijatele.
Aga ka selles osas on plaane tulevikuks. “Sinu unistus on saada mingile ametikohale. Sa oled väga tubli, aga sinu tõenäosus, kui sa omandad ühe lisaoskuse juurde, tõuseb väga palju,” toob Närep näiteks. Oskustel põhinev karjääri planeerimine ja ka töövaldkonna vahetamine on üha sagedasem ja seda tahab töötukassa tulevikus oma IT-rakendustega toetada.
Tänaseks on prognoosimudelite esimesed analüüsid töös ja tegeletakse uue teadmise tööprotsessi sulandamisega.
Kus on kõik andmed?
Kolmas suur töö, millega IT-osakond tegeleb, on protsessikaeve. “Põhimõtteliselt korjame kõik oma majasisesed andmed kokku ning läbi andmete me näeme, kus kohas meie tööprotsessis on pudelikaelad ehk kus otsused toppama jäävad, või kas meie süsteem on kohmakalt disainitud, või kas on töötajate pärast midagi kuhugi seisma jäänud, või kus tekivad topeltkontrollid, või millises protsessi osas on liiga palju erandeid ja nii edasi,” räägib Närep.
Läbi andmete analüüsi saab töötukassa oma protsesse ja töö tegemise harjumusi muuta nii, et need oleksid oluliselt efektiivsemad, kiiremad ning kliendisõbralikumad. Seda enam, et töötukassas on mitmed protsessid, mille toimimist klient ei näegi. “Kui sina töötuna tahad näiteks koolitust, siis tegelikult enne seda, kui sa lähed koolitusklassi, on toimunud terve rida igasuguseid büroosiseseid toiminguid. Alates sellest, et on leitud kusagilt koolitaja, pandud kokku koolitusklass, keegi on kiitnud heaks selle, et sa võid sinna koolitusele minna, ja nii edasi. Sina seda ei näe, aga kogu see eelnev töö on ka töö ja siit on ka vaja üles leida kõik ebaefektiivsused,” räägib Närep.
Säärast ettevõttesiseste protsesside analüüsi saab tema sõnul ära kasutada ka audiitorite töös. Tehes jõudlusanalüüsi ettevõttes toimuvate protsesside kohta, saavad audiitorid infot ka sellest, kui edukas töötukassa on olnud ning kas eeskirjades, juhistes ning mujal instruktsioonides öeldut ka järgitakse. “Näiteks, ma ütlen hetkel suvaliselt, meil on ette nähtud tähtaeg, me peame vastama millelegi viie päeva jooksul, protsessikaeve abil saame me teada, kas sellised asjad tegelikult ka juhtuvad,” kirjeldab ta.
Töötukassa loob e-Eesti kuvandit
IT-osakonnas pea neli aastat töötanud infosüsteemide arendusjuht Indrek Mõttus leiab, et oma tööga saab ta aidata arendada ka Eesti e-kuvandit, kuna just tema vastutada on mitmete oluliste majasiseste infosüsteemide kõrval e-töötukassa – portaal, mis on töötukassa pakutavate teenuste ja toetuste avalik värav kliendile. “Siin on väga usaldav ja toetav tööõhkkond. Sul tegelikult lastakse töövahendeid ja töömeetodeid suhteliselt palju ise valida, samas kui sa mingite ideedega tuled lagedale, saab need läbi rääkida ja neid toetatakse või arendatakse edasi. Ehk see ei ole midagi sellist, et rangelt täpselt nii tuleb teha. IT sektoris ongi vähe piire” kõneleb Mõttus.
Kõige sellega murrab töötukassa IT-osakond müüti, et avalik sektor on igav, kuiv ja täis regulatsioone, mis innovatsioonil juhtuda ei lase. “See ei ole kindlasti niimoodi, et me istume siin mornide nägudega mustades matuseülikondades, tõstame pabereid ühest hunnikust teise ning ütleme iga asja kohta ei saa, seadus keelab. Loomulikult peame me kõiki regulatsioone, seaduseid ja nõudmisi täitma ja mingid asjad kindlasti ei ole nii paindlikud kui mõnes agiilses start-up ettevõttes, see tuleneb juba ka suurest organisatsioonist. Me teeme, teeme võibolla natukene aeglasemalt, aga proovime kasutusele võtta kõiki neid moodsaid ja kaasaegseid lahendusi, mida teisedki moodsad organisatsioonid teevad,” räägib Närep. „Ja miks mitte võtta need lahendused kasutusele enne teisi!“
Säärane mõtlemine on Eesti Töötukassa tõstnud Euroopa tööturuasutuste seas üsnagi kõrgele positsioonile. Iga paari aasta tagant toimub üleeuroopaline hindamine, kus pärast asutuse töö analüüsimist antakse selle protsessidele koondhinne ning Eesti Töötukassa on paaril viimasel korral saanud kõrgeima hinde. See tähendab, et töötukassa on üks parimaid Euroopa tööturuasutusi Euroopas.
“IT mõttes oleme me kindlasti ka selles juhtrühmas,” kõneleb Närep. “Kui me Euroopas ka kuhugi läheme, siis me ikkagi peame selgitama, esinema ja rääkima oma edulugudest,” lisab ta ning mainib, et nutikate infosüsteemide loomise koha pealt on edumeelsed veel ka näiteks Holland ja Taani.
