Igaüks teab, et kui töölt kinga saad, tuleks ennast töötukassas töötuna arvele võtta. Nimest hoolimata pole töötukassast kasu ainult töötutele, vaid ka tööandjatele. Neist võimalustest teatakse aga palju vähem. Töötukassa tööandjate teenuste osakonna arendusjuht Illinor Siebold teeb puust ja punaseks, millal võiks töötukassa uksele koputada tööandjad ja mida kõike nad sellest kasu saavad.
Tööandja teenustest on hea rääkida läbi eluringi kujundi. “Nagu igal elaval organismil, on ka tööandjal nii sünni, kasvu ja arengu kui ka hääbumise faas. Tegelikult saame igas faasis tööandjat toetada,” selgitab Siebold.
Töötukassa missioon on toetada töö ja töötaja leidmisel. Kasvufaasis tuleb töötajaid juurde värvata, arengufaasis töötajate oskusi arendada, hääbumise faasis kas ettevõte sulgeda või ümber struktureerida ja sel juhul tuleb mõelda töötajate koondamise peale.
Eksvangide ja vähese kogemusega noorte palgast võidakse pool kinni maksta
Esiteks, kui on tegemist tööandjaga, kes alles alustab, või ka tegutseva firmaga, kuhu on töötajaid juurde vaja, tuleks töökuulutus töötukassa süsteemi üles panna. “Otsime sulle oma klientide hulgast sobiva kandidaadi. Mida paremini on tööpakkumine läbi mõeldud ja mida selgemini tingimused kirjeldatud, seda paremini toimib nii automaatne sobitamine kui nõustaja poolt tööotsijale antud informatsioon,” sõnab Siebold.
Näiteks võib julgelt tööpakkumisse kirja panna, millistel päevadel ja kellaaegadel tööd teha saab. “Kui kirjas on, et pakutakse nii täis- kui osaajaga tööd, jääb tegelik olukord ikkagi ähmaseks ja peab hakkama lisainfot hankima,” selgitab Siebold.
Veel on hea kõrva taha panna, et kui oled valmis tööd pakkuma vähese töökogemusega noortele, pikaaegselt töötutele, tervisest tuleneva takistusega inimestele või ka vanglast vabanenutele, võib töötukassa teatud summani kompenseerida 50% palgakulust.
Kuigi massiliste töömesside aeg on Sieboldi sõnul ümber, on popimaks muutunud värbamispäevad konkreetse tööandja juures. See tähendab, et ettevõtja kutsub töötukassa nõustajad või tööotsijad kohapeale töökeskkonnaga tutvuma. See annab võimaluse vahetuks suhtluseks ja lisaküsimuste küsimiseks. Värbamispäeva saab läbi viia ka töötukassa ruumides või veebis, kui nii klapib paremini. “On juhtunud, et värbamispäeval sõlmitaksegi juba tööleping,” kinnitab Siebold.
Kord aastas pakub töötukassa tööandjatele võimalust osaleda virtuaalsel töö- ja karjäärimessil, kus on võimalik kandidaatidega otse veebivestluses suhelda või kutsuda oma maandumislehele kandideerima.
Töötukassa ei ole abiks ainult töötutele
Teises etapis ehk arengufaasis on võimalusi vähemalt sama palju. Kui töötavate inimeste oskused vajavad arendamist, on abiks koolitustoetus tööandjale. “Kõik teavad, et me töötutega tegeleme, aga et aitame ka töötava inimese oskusi arendada, tuleb paljudele üllatusena,” sõnab Siebold.
Kõige populaarsem ja ilmselt ka kõige rohkem teada on eesti keele oskuse parandamine. Seda on palju kasutatud näiteks hoolekande- ja haridussektoris, aga ka ukrainlaste tööle võtmisel.
Samamoodi võib töötukassa toel arendada töötajate digipädevust. “Kogu Euroopas on kõva digipööre ja me tahame, et Eesti inimese IKT-oskused oleksid ajakohased. Ja oskuste vajadus võib alata arvuti algõppest ja Exceli kasutamisest kuni keeruliste tarkvaraprogrammideni välja,” räägib Siebold.
Töötukassa saab ettevõtet toetada ka muutuste olukorras, kus arendatakse uusi teenuseid või murtakse uuele turule, mis tähendab omakorda, et töötajatel on vaja uusi oskusi.
Siebold toob näiteks tööstusettevõtte Inission Tallinn, kus võeti kasutusele laserkeevitusrobotid. “Töötajad olid algselt natuke hirmul – neid on väga keeruline kasutada. Siis tehti koolitusprogramm koostöös TalTechiga, mille abil arenesid olemasolevad CNC pingi operaatorid laserkeevituspingioperaatoriteks. See oli nii abiks tööandjale kui ka suurepärane karjäärihüpe töötajatele. Saime seda läbi koolitustoetuse toetada,” räägib Siebold. Inission Tallinna koostööst töötukassaga oleme blogis hiljuti kirjutanud.
Töötukassa toetab ka olukorras, kus seadusest tulenevalt kvalifikatsiooninõuded ametikohale muutuvad. Sieboldi sõnul on seda ette tulnud nii ehituses kui hooldustöös. “Sellises olukorras, kus töötajatele on vaja koolitus korraldada, saab tööandja meie poole pöörduda. Need koolitused on tihti rätsepatööna loodud, et töötajad saaksid vajalikud teadmised ja kvalifikatsiooni uuendatud,” selgitab Siebold. Töötukassa maksab selle eest kuni 2500 eurot inimese kohta, 80 protsenti koolituse maksumusest.
Koolitustoetus võib abiks olla ka juba värbamise olukorras. Seda juhul, kui tööandja otsib töötajat ametikohale, mis on Kutsekoja tööjõuvajaduse uuringute kohaselt (nn OSKA uuringud) lähiaastatel kasvava tähtsusega.
Tööandjale abiks ka kõige raskemal ajal
Viimases etapis ehk “hääbumise faasis” võib juhtuda, et ettevõte on vaja sulgeda või ümber struktureerida. Siis tuleb paratamatult juttu kollektiivsest koondamisest. “Käesoleval hetkel on see teema väga oluline, kuna novembrikuus on töötuna arvele tulnud inimestest 24 protsenti koondamise põhjusega. On väga oluline, et saaksime olla abiks kohe kõige esimese koondamisteate sisseandmisel,” räägib Siebold.
Töötukassa eesmärk on jõuda inimesteni enne, kui nad on sunnitud ennast töötuna arvele võtma ehk siis n-ö töölt tööle liikumise faasis. “Juba koondamise teavitusüritusele võime kaasata teisi tööandjaid, kes neid inimesi vajaksid. Ideaalis toimuks sujuv töölt tööle liikumine. Inimesed saavad oma hüvitised kätte, aga uus töö on juba ootamas,” selgitab Siebold.
Selliseid teavitusüritusi aitavad läbi viia tööandjate konsultandid, kes on olemas igas maakonnas. Töötukassa konsultantidelt võib abi küsida igal ajal, ükskõik millises elukaare etapis.
Kas teadsid, et nüüd lubatakse tööl käia ka haiguslehe ajal?
Lisaks läbib kogu elukaart tervise teema. Tervis võib tulla jutuks nii töötu kui ka töötava inimese puhul, ka tervisest tuleneva takistusega inimese värbamisel. “Me keegi ei tea, millal meid võib tabada terviserike, mis ei luba enam samas mahus või samades tingimustes tööd jätkata, aga piisava toe korral saaksime tööülesandeid edukalt täita,” sõnab Siebold.
Kõige uuem suund, millest paljud tööandjad ega ka töötajad veel kuulnud pole, on töötamine pikaajalise haiguslehe ajal. Tänavu mais jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab pikaajalisel haiguslehel oleval inimesel alates 61. päevast haiguslehe ajal töötada, juhul kui inimene on selleks ise valmis ning nõus on ka tema raviarst ja tööandja. Siis tekib õigus ka töötukassa teenustele, mis on muidu mõeldud vähenenud töövõimega inimestele.
“Meil on hüpotees, et inimesi, kes võiksid meie teenuseid vajada, on palju rohkem, aga lihtsalt ei olda neist teadlikud. Tihti ei osata seostada, et töötukassa on see, mis terviserikke puhul millegagi aidata saab,” sõnab Siebold.
Rääkides tervisest, on nii tööandjatele kui töötajatele vähem teada, et töötukassast saab tööks vajalikke abivahendeid, tugiisiku või töökoha kohandamise teenust, samuti tööalast rehabilitatsiooni. Nõu annab siin jällegi tööandjate konsultant, kes on tööandja parem käsi töötukassas parimate lahenduste leidmisel. Tööandjate konsultantide kontaktid leiab töötukassa kodulehelt.
Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!
