Kuidas käib töövõime hindamine, kellel ja millal seda vaja läheb ning mis on selles osas kaheksa aasta jooksul muutunud? Rääkisime sel teemal töötukassa töövõime hindamise metoodiku Hille Maasiga. 

Muutus hindamisel

“See teema on meil üpris keeruline ja ma ei imesta üldse, et inimesed sellest aru ei saa,” nendib Maas. Kui varem hinnati inimese puhul töövõimetust, siis alates 2016. aastast hinnatakse töövõime ulatust. Töövõime hindamise aluseks ei ole inimesele arsti pandud diagnoos, vaid diagnoosist põhjustatud tegutsemispiirangud, mille tõttu ta mõningaid asju teha ei saa. 

“Kui inimesel on kõrge vererõhk, ta läheb arsti juurde ja saab diagnoosi. Aga kui inimene saab arstilt ka ravi – võtab tablette, mis hoiavad vererõhu normaalsena – ja saab tegutseda, siis töövõime vähenenud ei ole,” toob Maas näiteks. “Kui inimesele on ravi määratud, aga mingites tegevustes tekivad ikkagi piirangud, siis see on koht, kus võiks töövõime hindamise taotluse esitada või sellele mõelda.”

Kuidas taotlust esitada?

Töövõime hindamise ja toetuse taotluse saab esitada kolmel eri viisil:

– e-töötukassas;
– töötukassa maakondlikus esinduses, kus taotluse täitmisel abistab juhtumikorraldaja;
– telefoni teel juhtumikorraldaja abiga, kui taotluse esitajat on võimalik telefoni teel tuvastada.

Mis saab pärast taotluse esitamist?

Pärast taotluse esitamist vaatab juhtumikorraldaja selle üle: tema näeb automaatselt, kas inimene on viimase kuue kuu jooksul arsti juures käinud. See on oluline näitaja, sest töö tegemist takistav piirang peab reeglina olema kestnud vähemalt pool aastat. “Mitte nii, et eile murdsin jala ja homme annan töövõime hindamise taotluse,” ütleb Maas. Muidugi on siin ka erandeid – kui olukord on tõesti seesugune, kust inimene niipea ei taastugi. 

Sealt edasi liigub taotlus ekspertarsti süsteemi, kus arst tutvub kõigepealt taotleja poolt öelduga ja seejärel vaatab Terviseportaalist, kas terviseandmed kinnitavad taotleja ütlusi – kas on olemas diagnoos ja sissekanded ravi või haiguse raskusastme kohta. Selle põhjal saab ekspertarst kinnitada, kas tegutsemispiirang või takistus on kerge, mõõdukas, raske või täielik. 

Vana süsteemi järgi hinnati töövõime kadu protsentidega, näiteks oli inimese töövõime vähenenud 10 või 20 protsenti. Praeguse süsteemi järgi hinnatakse, kas inimene on töövõimeline, osalise töövõimega või puuduva töövõimega.

“Tegelikult ei ole ka puuduva töövõime hinnangu korral takistust, et inimene ei saaks ega võiks töötada kui terviseseisund lubab jõukohast tööd teha. Töövõimereformi üks põhimõtteid oli toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamise jätkamist või tööle asumist,” toob Maas välja. 

Kui ekspertarst on oma töö teinud, siis liigub hinnang tagasi töötukassasse, kus vormistatakse otsus ja edastatakse see inimesele. Otsusel on ka kehtivusaeg: alates kuuest kuust kuni kaks, kolm või viis aastat ning erandjuhtudel kauem, näiteks kui inimesel on raske intellektipuue. 

Uus taotlemise periood on märgitud inimese töövõime hindamise otsusele ning kui kehtivus hakkab lõppema, siis on inimesel võimalus esitada uus taotlus. Edasine protseduur on laias laastus sama, nagu eespool kirjeldatud.