Pikk lugu

Maksa 100 eurot või oota mitu kuud: mida Eestis peale hakata, kui vaimne tervis teeb muret?

Kuna Eestis nõudlus pidevalt kasvab, siis on Eestis kujunenud spetsialistide puudus. Olukorra lahendamiseks praegu väga häid lahendusi pakkuda ei ole, nendib PERHi psühhiaatriakliiniku juhataja doktor Kaire Aadamsoo.Foto: Scanpix/Postimees/Tairo Lutter

Pikalt peeti vaimse tervise muresid ühiskonnas justkui pseudoprobleemiks või väljamõeldud hädadeks. Õnneks liigume üha enam sinna suunas, et mõistame – vaimne mure võib täielikult elu halvata ning on sama tõsine tervisehäda kui probleem kuskil mujal kehas.

Nii on üha rohkem inimesi hakanud ka enda probleemidele abi otsima. Siin võib abivajaja aga õige pea põrgata vastu pea ületamatuna näivaid takistusi – näiteks tuleb tavakliinikus psühhiaatri vastuvõtule pääsemiseks tihti oodata mitu kuud. Alternatiiv on minna erakliinikusse, ent seal tuleb välja käia kopsakas visiiditasu. Muresid on teisigi.

“Tõkkeid abi saamiseks on tõesti palju – alustades stigmast, teadmatusest, ravijärjekordadest kuni selleni, et ei leita õiget spetsialisti infoväljast üles,” nentis vaimse tervisega tegeleva MTÜ Peaasjad tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

“Võib öelda, et vaimse tervise mure puhul ei saa inimesed piisavalt kiiresti vajalikku abi, välja arvatud juhul, kui nad suudavad selle ise kinni maksta,” tõdes Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kommunikatsioonijuht Monika Rand.

Ta rääkis, et järjekord haigekassa poolt rahastatavale psühhiaatri vastuvõtule on pikk – enamasti on aeg võimalik saada umbes kolme kuu pärast. “Praegu on digiregistratuuri andmetel esimene võimalus psühhiaatri vastuvõtule saada 20. jaanuaril 2020,” ütles Rand pühapäeval. “See on ilmselgelt liiga pikk ooteaeg inimesele, kellel on vaimse tervise mure.”

Erakliinikutes on võimalik psühhiaatri vastuvõtule saada mõnikord isegi nädala jooksul, aga see maksab ligi 100 eurot. “Saab ka odavamalt kui 100, aga vast mitte alla 50,” ütles Peaasjade tegevjuht Oidermaa.

Geenius üritas ühendust võtta ka kolme Tallinnas tegutseva erakliinikuga – Confido, City Tervisekliinik ja 4Kliinik -, et uurida, kuidas teenuse hind nende jaoks kujuneb, ent ükski neist vastata ei soovinud.

Mis järjekorrad pikaks teeb?

Miks psühhiaatri juurde pääsemine nii pikalt aega võtab? Üks oluline põhjus on tegelikult üsna lihtne. “Eestis on vaimse tervise spetsialistide puudus, seetõttu on spetsialistide vastuvõtule ka pikad ooteajad,” nentis sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja doktor Kaire Aadamsoo tõi veel esile, et pikkade järjekordade taga on ka teadlikkuse tõus psüühikahäiretest ja ravivõimalustest, mistõttu pöördutakse rohkem. “Kusjuures tuleb rõhutada, et raskete psüühikahäirete arv ei ole kasvanud, pöördumised suurenevad eelkõige kergemate psüühikahäirete tõttu,” ütles ta.

Psühhiaatri juurde pöördumiseks pole vaja ka saatekirja – abivajaja saab pöörduda arsti poole otse. Aadamsoo nentis, et see tähendab seda, et pöörduda saavad seega ka need, kes abi ei vaja või ei vaja seda kiiresti, mis samuti järjekordi pikendab.

Erialaspetsialistide nappuse kohta – mis pole sugugi ainult Eesti probleem, vaid on suur paine ka mujal Euroopa Liidus ning näiteks ka Ühendriikides – ütles PERHi psühhiaatriakliiniku juhataja, et tegelikult pole asjatundjaid vähem, kui varasematel aastatel, ent nappus tekibki sellest, et nõudlus üha kasvab.

Kuidas aga ikkagi arsti juurde pääseda, kui raha eraarsti juurde pääsuks napib ning probleem on kiire ja oodata ei kannata? Sotsiaalministeeriumi spetsialist Mikiver soovitas ühe variandina, et kui inimene ei soovi just kindla arsti juurde minna ja tal on võimalik valida erinevaid asukohti, kuhu arstile minna, siis, siis on võimalik abi saada kiiremini.

“Seda, kus on olemas vabad ajad, saab vaadata üleriigilisest digiregistratuurist. Näiteks Läänemaa, Järvamaa või Pärnu haiglasse on praegu võimalik saada psühhiaatri vastuvõtule kuu ajaga. Kui see kuu aega on liiga pikk aeg ning olukord tundub olevat akuutne, siis tuleb pöörduda erakorralisse vastuvõttu või kutsuda kiirabi,” ütles Mikiver.

Haigekassast öeldi, et sellel aastal suurenes rahastus vaimse tervise heaks – psühhiaatriasse läks ligi 8000 ravijuhtu rohkem võrreldes mullusega. Üleüldiselt kasvas psühhiaatria rahastus 1,5 miljonit eurot, mis läks uuteks ravijuhtudeks. Ühtlasi rahastab haigekassa ka Peaasjade nõustamist, mis toimub e-kanali kaudu.

“Teame ka, et psühhiaatrite vastuvõtud on üle Eesti erineva mahuga, seda eelkõige arstide puuduse tõttu. Lihtsalt öeldes on osades piirkondades vajadus suurem ja oleks vaja rohkem arste,” ütles haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink. Samas tõi ka tema välja, et psühhiaatri poole võib otse pöörduda ning seda tehaksegi isegi siis, kui abi võiks olla jubam perearstist.

Aidata saab ka perearst

Ehkki perearsti juurde pöördumine pole psühhiaatri juurde pääsemiseks kohustuslik, võib see asjatundjate sõnul siiski olla mõistlik koht, kuhu esmajärgus pöörduda – ehkki arvestada tuleb, et ka perearstidel on koormus suur.

Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Käthlin Mikiver ütles, et perearstist tuleks esimesena alustada – perearst saab teha esmased testid, näiteks depressioonitesti, ning selle tulemustest ja vestlusest lähtuvalt saab arst hinnata, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Perearstil on võimalik vajadusel ka kiirelt konsulteerida eriarstiga läbi e-konsultatsiooni.

“Kui perearst näeb, et patsient vajaks teistsugust sekkumist, kui ta ise pakkuda suudab, siis on perearstil võimalus läbi teraapiafondi saata patsienti eriarsti vastuvõtule, kus erialaspetsialist annab hinnangu patsiendi tervislikule seisundile. Vahel piisab ühest konsultatsioonist, vahel on vaja rohkem,” rääkis Mikiver.

MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa nentis, et see fondike on siiski üsna väike ning sellest peab jaguma logopeedi ja füsioterapeudi teenuste jaoks. Mikiver märkis, et kui teraapiafondi rahast ei piisa, siis on patsiendil võimalik minna tasulisse nõustamisse.

Mõnikord ei pruugi eriarsti ega spetsialistide sekkumist aga isegi vaja olla. “Paljud perearstid oskavad diagnoosida enamlevinuid, niinimetatud kergemaid psüühikahäireid – näiteks depressiooni ja ärevust ning saavad ka ravi määrata,” rääkis ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kommunikatsioonijuht Monika Rand.

PERHi psühhiaatriakliiniku juhi doktor Aadamsoo sõnul perearstidele on psühhiaatrite erialaseltsi poolt olemas juhendid kõigi kergemate, enamlevinud psüühikahäirete ravis.

“Mitmel pool mujal Euroopas, sealhulgas naabrite juures Soomes, esmane psühhiaatrilise abi osutaja just perearst ning psühhiaatrite pärusmaa on rasked psüühikahäired, kus perearst enam ilma eriteadmisteta hakkama ei saa,” rääkis Aadamsoo.

Muidugi tuleb arvestada sellega, et ka ka perearstid on üle koormatud ja neistki on puudus, tõdes PERHi psühhiaatriakliiniku juht samas.

Kuidas olukorda paremaks teha?

Seda, et ligipääs vaimse tervise teenustele pole ülemäära kiita, nendivad pea kõik spetsialistid, kellega Geenius ühendust võttis. Kuidas aga seisu parandada saaks?

Aadamsoo tõi ühe lahendusena välja, et Eestis aitaks olukorda kindlasti parandada, kui haigekassa finantseeriks psühhiaatrilise abi osutamist perearstipraksiste poolt ning suurendaks nende käsutuses olevat teraapiafondi.

MTÜ Peaasjad tegevjuht Oidermaa ütles, et nad on Peaasjas neil teemadel üksjagu nuputanud ja leidnud, et esiteks peaks laienema nende inimeste ring, kes mingitki esmast abi vaimse tervise teemadel saavad pakkuda.

Näiteks võiks juurde tulla inimesi, kes suudavad anda ravimeetodite kohta infot ja aidata leida õiget spetsialisti, toetada inimlikus mõttes, kuni temani siis ükskord jõutakse. “Selleks võiks olla läbitud vaimse tervise esmaabi koolitus,” pakkus Oidermaa välja.

Lisaks peab paranema vaimse tervise teadlikkus ja inimesed varem abi otsima, mitte alles siis kui olukord on viimase piirini hull, ütles ta.

“Arvata on, et meie meditsiinisüsteemis ei saa piisavalt psühhiaatreid-kliinilisi psühholooge olema, aga lootus on vaimse tervise õdedel, kes saaksid samuti suure töö ära teha, kui jällegi neid piisavalt oleks. Iga murega ei pea kindlasti ju minema psühhiaatrile, nende reaalne võimalus tegutseda oleks ikkagi kõige keerulisemate ja raskemate probleemide korral,” ütles MTÜ Peaasjad juht.

Mõnevõrra saab Oidermaa sõnul kasutada ka kõiksugu e-lahendusi, näiteks on tema sõnul päris kasutatav Peaasjade e-nõustamine, kus konsulteerivad kliinilise kogemusega vaimse tervise spetsialistid, kusjuures teenus on ka tasuta. “Perearstid saavad e-konsulteerida psühhiaatritega, e-lahendused eneseabi ja teraapia tehnikate osas on ka varinadid, mida võiks enam rakendada,” loetles ta.

Aidata saab ka tööandja

Kõike ei pea aga tingimata tegema ainult riik – abikäe ning oma panuse saavad anda ka tööandjad ning nii mõnedki ettevõtted on juba hakanud töötajatele vaimse tervise teemal abi pakkuma.

Sotsiaalministeeriumi spetsialist Mikiver tõi näiteks, et Eestis on töökohti, kus on olemas psühholoogilise abi pakkuja või hüvitatakse töötajale psühholoogilise abi kulud – ning tulevikus võiks see olla üha enam levinud

“Selliseid häid näiteid, kus töökohad väärtustavad oma töötajate vaimset tervist ja heaolu, tuleb järjest juurde. Arvestades käesolevast aastast rakendunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatust, mis avab laiemalt tööandja kohustuse töötaja vaimset tervist hoida ja riske mõõta, on sellise abi kättesaadavus tulevikus pigem norm kui erand,” rääkis ta.

Digigeenius rääkis kuu alguses ka mitme idufirmaga, kes seesugust abi töötajatele on pakkunud – mida firmad teevad, saab lähemalt lugeda siit.

Hea lugeja, kui sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus ning sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda, siis kirjuta Peaasi.ee e-nõustajatele!

Täiendatud 23.10 kell 14.41 – lisatud haigekassa kommentaar.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.