Aidata saab ka perearst

Ehkki perearsti juurde pöördumine pole psühhiaatri juurde pääsemiseks kohustuslik, võib see asjatundjate sõnul siiski olla mõistlik koht, kuhu esmajärgus pöörduda – ehkki arvestada tuleb, et ka perearstidel on koormus suur.

Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Käthlin Mikiver ütles, et perearstist tuleks esimesena alustada – perearst saab teha esmased testid, näiteks depressioonitesti, ning selle tulemustest ja vestlusest lähtuvalt saab arst hinnata, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Perearstil on võimalik vajadusel ka kiirelt konsulteerida eriarstiga läbi e-konsultatsiooni.

“Kui perearst näeb, et patsient vajaks teistsugust sekkumist, kui ta ise pakkuda suudab, siis on perearstil võimalus läbi teraapiafondi saata patsienti eriarsti vastuvõtule, kus erialaspetsialist annab hinnangu patsiendi tervislikule seisundile. Vahel piisab ühest konsultatsioonist, vahel on vaja rohkem,” rääkis Mikiver.

MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa nentis, et see fondike on siiski üsna väike ning sellest peab jaguma logopeedi ja füsioterapeudi teenuste jaoks. Mikiver märkis, et kui teraapiafondi rahast ei piisa, siis on patsiendil võimalik minna tasulisse nõustamisse.

Mõnikord ei pruugi eriarsti ega spetsialistide sekkumist aga isegi vaja olla. “Paljud perearstid oskavad diagnoosida enamlevinuid, niinimetatud kergemaid psüühikahäireid – näiteks depressiooni ja ärevust ning saavad ka ravi määrata,” rääkis ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kommunikatsioonijuht Monika Rand.

PERHi psühhiaatriakliiniku juhi doktor Aadamsoo sõnul perearstidele on psühhiaatrite erialaseltsi poolt olemas juhendid kõigi kergemate, enamlevinud psüühikahäirete ravis.

“Mitmel pool mujal Euroopas, sealhulgas naabrite juures Soomes, esmane psühhiaatrilise abi osutaja just perearst ning psühhiaatrite pärusmaa on rasked psüühikahäired, kus perearst enam ilma eriteadmisteta hakkama ei saa,” rääkis Aadamsoo.

Muidugi tuleb arvestada sellega, et ka ka perearstid on üle koormatud ja neistki on puudus, tõdes PERHi psühhiaatriakliiniku juht samas.

Kuidas olukorda paremaks teha?

Seda, et ligipääs vaimse tervise teenustele pole ülemäära kiita, nendivad pea kõik spetsialistid, kellega Geenius ühendust võttis. Kuidas aga seisu parandada saaks?

Aadamsoo tõi ühe lahendusena välja, et Eestis aitaks olukorda kindlasti parandada, kui haigekassa finantseeriks psühhiaatrilise abi osutamist perearstipraksiste poolt ning suurendaks nende käsutuses olevat teraapiafondi.

MTÜ Peaasjad tegevjuht Oidermaa ütles, et nad on Peaasjas neil teemadel üksjagu nuputanud ja leidnud, et esiteks peaks laienema nende inimeste ring, kes mingitki esmast abi vaimse tervise teemadel saavad pakkuda.

Näiteks võiks juurde tulla inimesi, kes suudavad anda ravimeetodite kohta infot ja aidata leida õiget spetsialisti, toetada inimlikus mõttes, kuni temani siis ükskord jõutakse. “Selleks võiks olla läbitud vaimse tervise esmaabi koolitus,” pakkus Oidermaa välja.

Lisaks peab paranema vaimse tervise teadlikkus ja inimesed varem abi otsima, mitte alles siis kui olukord on viimase piirini hull, ütles ta.

“Arvata on, et meie meditsiinisüsteemis ei saa piisavalt psühhiaatreid-kliinilisi psühholooge olema, aga lootus on vaimse tervise õdedel, kes saaksid samuti suure töö ära teha, kui jällegi neid piisavalt oleks. Iga murega ei pea kindlasti ju minema psühhiaatrile, nende reaalne võimalus tegutseda oleks ikkagi kõige keerulisemate ja raskemate probleemide korral,” ütles MTÜ Peaasjad juht.

Mõnevõrra saab Oidermaa sõnul kasutada ka kõiksugu e-lahendusi, näiteks on tema sõnul päris kasutatav Peaasjade e-nõustamine, kus konsulteerivad kliinilise kogemusega vaimse tervise spetsialistid, kusjuures teenus on ka tasuta. “Perearstid saavad e-konsulteerida psühhiaatritega, e-lahendused eneseabi ja teraapia tehnikate osas on ka varinadid, mida võiks enam rakendada,” loetles ta.

Aidata saab ka tööandja

Kõike ei pea aga tingimata tegema ainult riik – abikäe ning oma panuse saavad anda ka tööandjad ning nii mõnedki ettevõtted on juba hakanud töötajatele vaimse tervise teemal abi pakkuma.

Sotsiaalministeeriumi spetsialist Mikiver tõi näiteks, et Eestis on töökohti, kus on olemas psühholoogilise abi pakkuja või hüvitatakse töötajale psühholoogilise abi kulud – ning tulevikus võiks see olla üha enam levinud

“Selliseid häid näiteid, kus töökohad väärtustavad oma töötajate vaimset tervist ja heaolu, tuleb järjest juurde. Arvestades käesolevast aastast rakendunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatust, mis avab laiemalt tööandja kohustuse töötaja vaimset tervist hoida ja riske mõõta, on sellise abi kättesaadavus tulevikus pigem norm kui erand,” rääkis ta.

Digigeenius rääkis kuu alguses ka mitme idufirmaga, kes seesugust abi töötajatele on pakkunud – mida firmad teevad, saab lähemalt lugeda siit.

Hea lugeja, kui sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus ning sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda, siis kirjuta Peaasi.ee e-nõustajatele!

Täiendatud 23.10 kell 14.41 – lisatud haigekassa kommentaar.