va pakiäri ja e-kaubanduse valdkonna juht Andre Veskimeister rääkis intervjuus Rahageeniusele, kuidas va disainis mullu oma tööprotsessid nullist üles, kuhu suunas liigub pakiautomaatide buum ja miks on viimasel ajal Hiinast pakkide kätte saamisega erilisi raskuseid.
Tellitud pakkide arv kasvab Eestis suure hooga ja teeb seda edasi ka tulevikus. Andre Veskimeistri sõnul võib varsti juhtuda ka siinmail nii, et asju ei müüda enam eraldi, vaid teenusena: kaupmees teab näiteks, palju su perel kuus WC-paberit kulub ja sa saad iga kuu endale vajaliku WC-paberi hulga koju kätte.
Seejuures ei pea sa ise kodus olema: kuller poetab pakid su isiklikku pakiautomaati või kasub mõnda muud tehnoloogilist lahendust. Praegu on probleem vaid selles, et pakke on liiga vähe. “Aga see asi muutub, ma olen täiesti kindel,” märgib Veskimeister.
Kuigi tulevik näib uhke, ei tule miski ilma kasvuraskusteta. Seda näitab ka va enda kogemus, kui aasta tagasi avati uus logistikakeskus, siis kippusid pakid jõuluperioodil hilinema või kaduma ja meedia oli klientide pahameelt täis. “See oli väga pingeline aeg,” tunnistab Veskimeister. “Aga sel aastal pole enam mitte mingit kvaliteediprobleeme.”
Kas me saame kunagi kõik enda pakiautomaadi?
Küsimus pole tegelikult tehnoloogias, vaid pakkide kojuviimise kulus. Probleem on selles, et praegu on liiga vähe pakke, et saaksid tekkida kullerringid. Pakkide arv peab olema nii suur, et kuller peaks igas majas peatuma – siis muutub see mõttekaks. Põhimõtteliselt kasutame me praegu pakiautomaate selle pärast, et pakke on veel liiga vähe.
Aga see asi muutub, ma olen täitsa kindel. 100 aastat tagasi ei viidud ajalehti koju, vaid inimene käis neil postkontoris järgi, siis hakkasid aga ajalehtede tiraažid kasvama ja maht oli nii suur, et oli mõttekas inimestele hakata koju viima. Ma arvan, et sama juhtub pakkidega: maht kasvab nii suureks, et iga inimene saab õhtul endale koju mingi paki.
Mis siis muutub, et inimesed saavad varsti rohkem pakke?
Tehnoloogia areneb selles suunas, et kui sa tahad kaupa, siis sa ei lähe poodi, vaid sul on ostu tegemiseks lihtsamaid meetodeid. Näiteks Amazon müüb teenusena WC-paberit. Amazon teab, et sinu peres kulub näiteks pakk WC-paberit nädalas, siis see asi tuuaksegi sulle koju. Kõike saab automatiseerida.
Kui suureks on pakiautomaatide äri tänaseks kasvanud?
Väga suureks, mahud kasvavad kuskil 15-20 protsenti aastas. Pakiautomaatide mahud kasvavad ja see ei muutu lähema 10 aasta jooksul. Et hakata pakkidega kojukannet tegema, oleks vaja kahe-kolmekordset pakimahtude kasvu. See juhtub ehk 15 aasta pärast. Praegu on pakiautomaat kõige mugavam.
Kuidas saaksite ise vas selle efektiivsemaks ja mugavamaks teha?
Efektiivsus tuleb eelkõige läbi IT-investeeringute. Pakivoo juhtimine peab olema kliendile mugavam ja paindlikum. Iga paki jaoks on inimesel erinevad nõudmised: mõnda asja tahab ta loetud sekunditega, teise asjaga võib jälle oodata. Näiteks peavalutabletti on inimesel kohe vaja, aga kui ta tellib novembrikuus päevituskreemi, siis võib inimene sellega oodata kuus kuud. Seega, tarnekanal peab olema võimalik paindlik.
Kuidas see välja näeb?
Me avame sel nädalal eraklientide eelistuste andmebaasi. See tähendab, et inimene saab ise valida, mis moel ja millal ta oma pakki tahab kätte saada. Telefoni saab alla laadida äpi, kuhu kõik pakkidega seotud teavitused tulevad. Inimesele hakkab kuskilt pakk saabuma, siis küsime temalt, et mis ta sellega teha tahab: pakiautomaati saada, postkontorisse jätta või hoopis näiteks seda, et va seda mõnda aega hoiustaks. Me läheme protsessis natuke tahapoole ja hakkame teavitusi välja saatma juba siis, kui me saame paki saatmises midagi kliendi jaoks muuta.
Kas lõpuks tahab va nii teha, et kõik rahvusvahelised pakid läheksid pakiautomaati?
Ei taha. Me tahame teha nii nagu klient ise soovib. Kui ta tahab, et pakk läheks postkontorisse, siis läheb sinna. Me oleme väga selgelt kliendipõhise suhtumisega.
Aga jah, praegu on esmane väljastuskanal siiski pakiautomaat. Inimestele meeldib see, sest nad ei pea kulleriga kokku saama. Kuidas saada kaks inimest samal ajal ühte kohta? See on väga keeruline. Pakiautomaati läheb inimene järgi siis, kui talle sobib.
Eelmise aasta lõpus oli klientidel valt pakkide kätte saamisega raskuseid. Mis valesti läks ja mis see aasta paremini tehakse?
Valesti läks see, et me avasime täpselt aasta ja nädal uue sorteerimisliini ja seejuures alahindasime muutuse mõju. Me ei disaininud protsessi algusest lõpuni, vaid tõime Pallasti (Pallasti tänaval asus va eelmine sorteerimiskeskus – toim) protsessid uude logistikakeskusesse üle. Aga mullu jõuluperioodi jooksul disainisime logistikaprotsessi nullist täiesti ümber.
See oli väga pingeline aeg. Meie kvaliteet langes, aga tänu sellele oleme suutnud oma teenuse selle aasta esimeses pooles täiesti korda saada. Käes on jõulumahtude aeg ja enam ei ole mitte mingisugust paanikat ega stressi, me saame nende mahtudega hakkama. Sel aastal pole mitte mingit kvaliteediprobleemi.
Kuidas te jõuluhooajaks valmistute?
Selleks on täiesti eraldi kava. Arvutame välja täiendavad logistilised nõudmised ja suurendame pakiautomaatide täitmise arvu: praegu täidame pakiautomaate juba kolm korda päevas. Jõulu viimasteks nädalateks tulevad logistikakeskusesse appi ka kontoriinimesed.
Lisaks turundusmeetmed: teeme üleskutseid, et tarbijad pakiautomaatidest pakid võimalikult kiiresti välja võtaks, et kõigi pakid sinna ikka ära mahuks. Pikendame ka postkontorite lahtiolekuaegu.
Mida saaks tarbija ise paremini teha, et ta pakid ikkagi jõuluajal õigeks kuupäevaks kohale jõuaksid?
Kui kolmandatest riikidest jõulupakke tellida, siis tõenäoliselt olete juba hiljaks jäänud. Seda mitte va süül, vaid teiste riikide tarnekanalid on juba umbes. Hiina müügipäev 11. november on viimane kuupäev, kui me soovitame kolmandatest riikidest tellida.
See ei tähenda seda, et jõulukingid peaks tellimata jätma. Kui tellid Euroopast, siis on õige aeg jõulukingid ära tellida kahe järgmise nädala jooksul.
Hiinast tellitakse aina rohkem?
Mulle tundub, et Eesti tarbija on hakanud oma tarbimist natuke üle vaatama. Tarbija on muutunud valivamaks ja ta ei osta enam selle pärast, et see on odav.
Varem on väga palju tellitud sellist kraami ja kaupa, mida igapäevaselt vaja ei lähe ja seda tellitakse, sest see on lihtne ja odav. Näiteks 1-eurosed telefonikatted, mis saadetakse Hiinast Eestis ilma postikuluta. Kui asi on mõttetult odav, siis on võib-olla on see kaup ka inimese jaoks mõttetu, kuigi see võib tunduda ahvatlevana.
Kurdetakse, et Hiinast ei saa enam pakke kätte. Kas postiteenuse kvaliteet on seal langenud?
Jah, on. Ma ei saa otseselt Hiina posti või Hiinat süüdistada. Aga mahud on kasvanud ja seega otsitakse efektiivsemaid kanaleid, kuidas odavamalt asju saata. Seal on hindadele väga tugev surve.
Me oleme ka kohanud kahtlaseid ja kummalisi partnereid, kelle kaudu pakke saadetakse ja väga imelikke riike. Viimane kord saime juhuslikult konteineritäie pakke, mis tuli läbi Kolumbia. Väga tavaline on see, et saadetisi vormistatakse läbi Vietnami, Jeemeni, Azerbaidžaani. Otsitakse väga odavaid kanaleid, aga siis on ka risk, et pakid jäävad kuskile kinni või kaovad ära. Meie ei tegele rahvusvahelise tarnega, aga näeme selgelt, et seal on probleemid, kvaliteet on kehvem kui aasta tagasi. Sinna on liitunud uusi ettevõtteid, kes tahavad asja odavamalt teha.
Teine asi on saadetise jälgimisnumber. Seal on väga palju tarbijaga manipuleerimist ja kahtlast tõlgendamist. Tihti jäetakse mulje, et saadetis on sihtriiki jõudnud, aga tegelikult pole võib-olla isegi Hiinast välja tulnud. Aga vahendaja tahab näidata ennast paremas valguses, et tema on selle kauba juba ära viinud. Siis tuleb tarbija pahameel vasse, et kuidas see võimalik, et pakk on mitu kuud juba Eestis olnud.
Mida teha, et pakid ikka Hiinast kohale jõuaksid?
Siinkohal soovitus tarbijale: ärge valige tasuta tarnet. Siis valite teenuse, millel pole tracking informatsioon tagatud.
Võtke natuke kallim tarnetingimus, aga veenduge, et seal on tegemist registreeritud saadetisega.
