“Miks pole peaaegu mitte kunagi töökuulutustes kirjas, kui suur on see “konkurentsivõimeline palk”, mida pakutakse,” pahandab nii mõnigi tööle kandideerinu – oleks teadnud, et pakutav on nii palju alla tema ootuste, ei oleks aega kandideerimisele kulutanudki.
Tööportaali CV.ee andmeil on nende lehel avaliku palganumbriga iga kaheksas tööpakkumine, samas kui näiteks Lätis on alates 2018. aasta lõpust palgavahemiku avaldamine töökuulutustes kohustuslik, Leedus jõustus samasugune seadusemuudatus 2019. aastal. Naaberriikide kogemus näitavat, et ehkki esialgu otsiti ka võimalusi seadusest mööda hiilida, kasvas selle muudatuse tulemusel kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu hüppeliselt.
Eestis on siiani tööandja otsustada, kas ta paneb pakutava palga kirja juba töökuulutuses või avalikustatakse see alles vestlusvooru jõudnud kandidaatidele.
Geeniuse põgus küsitlus inimeste seas, kes on hiljuti tööle kandideerinud, näitas, et üldiselt ollakse seda meelt, et palgavahemik, mida tööandja peab võimalikuks, võiks kuulutuses kirjas olla – just seepärast, et inimesed, kelle palgaootused on suuremad, ei kulutaks aega kandideerimisele, kui pakutav number tööleasumist nagunii ei võimalda.
“See pole nii, et ma kandideerin sinna, kus rohkem makstakse,” tõrjub üks kandideerinuist küsimust, kas on ikka õige ainult raha pärast tööle minna. “Valin ma ju ennekõike ikka tööd, mis mulle meeldiks. Aga mul on kaks last, kodulaen ja autoliising – praegu ma lihtsalt ei saa endale lubada töötamist alla teatava töötasupiiri, eriti kui ma tean, et olen oma erialal hea tegija.”
Mida arvavad aga palganumbri kuulutuses avaldamisest inimesed, kelle igapäevatöö ongi tegelemine töötajate, tööotsijate, tööle kandideerimiste ja värbamistega?
Personalijuht: sõltub ametist ja motivatsioonipaketist
„Mina ei salli ettevõtluse ja turu ülereguleerimist, usun ettevõtjate kainet mõistust,“ ütleb R-Kioski personalijuht Piret Aess. „On teada, et palgatasemel keskmiselt kuni 1000 eurot kuus läheb see piir, kus töötamise esmane motivaator ongi palk. Arvan, et sellistele ametikohtadele töötajaid otsides on mõistlik palgapakkumine ka töökuulutuses välja tuua.“
Sama kehtib Aessi sõnul siis, kui värvatakse suhteliselt standardsete tööülesannetega ametikohtadele, kus töötaja isikust tulenev panus lisaväärtuse loomisele ei pruugi olla kuigi kõrge. Neid töökohti pakkudes on palga avaldamine töökuulutuses minu arvates pigem õigustatud. Sellistele kohtadele kandideerijaid on tavaliselt palju ja palga näitamine kuulutuses teeb efektiivsemaks nii töölesoovijate kui ka värbajate elu: selline on palk, suuri läbirääkimisvõimalusi pole, võta või jäta. Kelle püsikulusid pakutav palk ei kata, neil pole mõtet kandideerida.
Töökohtadel, kus pakutav tasu on 1000 eurost ülespoole, muutuvad kandideerijaile olulisemateks teguriteks töö ise, kolleegid, eneseteostus, arenguvõimalused ja muu, ütleb Aess. „Neid ametikohti pakkuvates töökuulutuses ei näe ma palganumbri avaldamises suurt kasutegurit“.
Kogenud personalijuhi sõnul ootab tööandja nendesse ametitesse kandideerijailt keerukamat oskuste ja tedmiste komplekti; kandidaatide oskused, teadmised, kogemused ja võimekus on aga väga erinevad, mistõttu lõplik n-ö hind kujunebki tööandja vajadustest ja sel hetkel saadaolevate kandidaatide kompetentsidest lähtuvalt.
Samuti on sedasorti ametikohtade kogu motivatsioonisüsteem keerukam, sest kandideerijate ootused on erinevad. „Näiteks soovib keegi õppida ja vajab selleks perioodiliselt õppepuhkust, teine aga tahab hoopis pool aastat Balilt kaugtööd teha – kõik see võib mõjutada põhipalga pakkumist,“ ütleb Aess. Töökuulutust kokku pannes ei ole võimalik seda kõike ette näha.
„Mina ei poolda ka palgavahemiku pakkumist kuulutuses: näiteks 1300–1600 eurot kuus,“ lisab Aess. On ju inimlik, et töösoovija on pigem seisukohal, et ta on väärt 1600 eurot – kui siis tööandja pakub 1300, on lõpuks halb tunne pakkujal kui ka pakkumise saajal.
„Tegelikult on see minu meelest pseudoteema ja vaidlused selle üle mõttetud – Eesti ühiskonnas on palju olulisemaid valdkondi, millega tegeleda: kuidas üldse tagada ettevõtete jätkusuutlikkus kahaneva demograafia tingimustes, kuidas lahendada struktuurse töötuse teemat, kuidas suudaks kattuda meie haridussüsteem riigi tulevikuvisiooniga, kuidas ja kust saada Eesti majanduse uueks mootoriks ajusid,“ loetleb Aess.
Minu meelest on palganumbri töökuulutuses avaldamine pseudoteema ja vaidlused selle üle mõttetud – meil on palju olulisemaid valdkondi, millega tegeleda.
Piret Aess, R-Kioski personalijuht
Kogemusnõustaja: parem, kui palganumbrit kuulutuses pole
„Mina olen seisukohal, et mõistlik on palgavahemikku töökuulutuses mitte avaldada,“ ütleb Irene Annus, kogemusnõustaja palgaläbirääkimiste ning enesekehtestamise-ja teadlikkuse vallas.
„Olen palju vestelnud mõlema osapoolega, nii tööle kandideerijate kui ka tööandjatega, ja võin välja tuua olulisimad punktid mõlema osapoole vaatevinklist, miks on parem, kui palganumbrit töökuulutuses kirjas pole.“
Plussid tööle kandideerija seisukohast
Annus loetleb terve rea põhjusi, miks ei peaks palganumbrit avaldama kandideerija seisukohast.
„Ei kandideeri need, kes teeksid seda vaid palga pärast – seega tähendab, et konkurents on väiksem ja rohkem on võimalust oma CV ning motivatsioonikirjaga silma paista,“ ütleb ta alustuseks.
Palganumbri puudumine aitab Annuse sõnul paremini keskenduda küsimustele, miks kandideerida: kas organisatsiooni väärtused klapivad minu väärtustega? kas pakutav positsioon mind päriselt motiveerib? kas tahaksin enda tugevusi kasutada just selles ettevõttes? kas seal on minu jaoks piisavalt arenguvõimalusi ja väljakutseid?
„Sobivaks kandidaadiks osutudes avaneb vestlusel nagunii suurepärane võimalus palgaläbirääkimisteks, kus saad põhjendada enda küsitud tasu,“ õpetab Annus. Harvad pole juhused, kus lepitakse kokku isegi oodatust suurem töötasu – head juhid ja värbajad hindavad oma erialal kompetentset ja hea läbirääkimisoskusega inimest.
„Oma nõustamiskogemusest tean, et inimesed, kes on saanud ise oma palgatingimusi läbi rääkida, on lõpptulemusega oluliselt rohkem rahul kui need, kellele on palgalagi ette teada,“ kinnitab Annus.
Plussid tööandja vaatevinklist
Põhjusi, miks palganumbrit mitte kuulutusse lisada, leiab ka tööandja vaatevinklist. Ehkki töökuulutuses on enamasti kirjas nõutav töökogemus ja muud eeldused, kandideerib väga erineva kogemuse ja tasemega inimesi. „Kui kuulutuses on antud palgavahemik, ei ole kellelgi meeldiv avastada end positsioneerumast selle vahemiku kõige madalamale tasemele, kui vestlusel selgub, et kõrgema taseme palk eeldab midagi, mida tegelikult ette näidata ei ole,“ ütleb Annus.
Ka ei soovivat ükski tööandja, et kandideeritakse vaid palga pärast, värbajatele tekitab see palju lisatööd, mis on ebamõistlik ressursikulu. Iga tööandja soovib esmalt teada, mis oli see, mis töökuulutuses kõnetas? Miks soovitakse liituda selle ettevõttega? Kui palju tunneb kandideerija siirast huvi kõnealuse positsiooni, sellega kaasneva vastutuse jm vastu?
*Töösuhe on partnerlus, mis tähendab, et mõlemad pooled panustavad. Seepärast lepitaksegi lõplik töötasu kokku vestluste viimases etapis. Tööle kandideerija on saanud enda väärtused välja tuua ja see annab tööandjale võimaluse teha omalt poolt kõike arvestav parim pakkumine. Ei ole harvad juhud, kus tööandja on valmis sobiva spetsialisti palkamiseks isegi suurema palganumbri välja käima, kui algselt oli mõeldud – ikka selleks, et koostöö oleks võimalikult efektiivne ja jätkusuutlik mõlemale osapoolele.
„Kui inimene suudab tõestada oma väärtust, on tööandja nii mõnigi kord nõustunud välja käima ka algselt mõeldust suurema palganumbri.”
Irene Annus, kogemusnõustaja
Tööportaal: palga suurus võiks olla töökuulutuses kirjas
Tööportaal CV.ee rõhutab blogipostituses, et palk on vaid üks osa töötajatele pakutavast motivatsioonipaketist, selle kõrval kaalub kandidaat enamasti ka töö sisukust, asukohta, tööaega, organisatsiooni väärtusi ja muid pakutavaid hüvesid. Kui muud tingimused on samad, ollakse suurema palga nimel üsna varmalt valmis ka töökohta vahetama. Välja tuuakse aga ka kuus põhjust, miks palga avaldamine töökuulutuses võiks kasulik olla.
1. Palga avaldamine töökuulutuses lühendab värbamisprotsessi. Valiku tegemisele läheb vähem energiat, sest kandideerivad vaid need, kellele pakutav palk sobib.
2. Kandidaatidega on võimalik põhjalikumalt tutvuda. Kui kandideerivad vaid need, kes on valmis pakutud palgatingimustel tööle tulema, jääb rohkem aega töösoovijatega tutvumiseks, see loob eeldused kestvamate töösuhete sõlmimiseks.
3. Töötasu avaldamine kuulutuses toob rohkem õigeid kandidaate. Paljud tööotsijad ei vaevugi oma aega CV saatmisele kulutama, kui nad ei tea, milliseid tingimusi pakutakse. Nad soovivad saada täit ülevaadet sellest, mida uus töökoht tähendaks, ja alles siis otsustavad, kas kandideerida.
4. Palga avalikustamine jätab ettevõttest avatud mulje. Nüüdisaegse ausa ja läbipaistva organisatsioonikultuuri juurde kuulub selge ja ühtselt mõistetav palgaastmestik ning lisatasude ja erisuste süsteem. Ehkki läbirääkimistel võetakse sageli arvesse ka töötaja isikuomadusi ja motivatsiooni, peaks lõplik palganumber siiski mahtuma kokkulepitud vahemikku.
5. Kui töökohal on võimalik teenida suuri lisatasusid, mõjub palgalagi eriti kutsuvalt. Ametikohtadel, kus valdava osa sissetulekust moodustab tulemustasu, on tavaliselt ka palgavahemiku viimane number muljetavaldav ja tõmbab töökuulutuste seas hästi tähelepanu.
6. Silmapaistev palk võib meelitada tipptegijaid. Eriti tiheda konkurentsiga valdkondades võib palganumbri väljaütlemine tuua konkurentide juurest ära tippspetsialiste, kes muidu ei liiguks. Heaks näiteks on siin IT-sektor või mõned töötleva tööstuse ametikohad.
Tööandjail, kes pakuvad mahukat motivatsioonipaketti, aga mitte kuigi suurt palka, võiks kaaluda palganumbri hilisemaks jätmist või selle mainimist töökuulutuse tekstis muude hüvede juures. Nii saab kandideerija terviklikuma pildi ega tee ennatlikke järeldusi.
„Palganumber töökuulutuses on erinevatele gruppidele erineva mõjuga, see on strateegiline personalipoliitika otsus.”
tööportaal CV.ee
