Investeerimine on aastatega jõudsalt populaarsust kogunud, mistõttu tunnevad ka noored raha kogumise vastu varasemast rohkem huvi. Sellegipoolest on investeerimise alustamine paljude noorte jaoks segadusttekitav ning teadmised tihti puudulikud. Noorte seas levinud küsimustele vastas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Kas alaealine saab investeerida?
Investeerimisega saab iseseisvalt alustada 18. eluaastast, küll aga saab lapsevanema abil esimesi investeeringuid teha ka nooremana. Tuleviku tarbeks, näiteks iseseisva elu alustamiseks või õpingute toetamiseks, on noorel võimalik investeerida koos täiskasvanuga tema väärtpaberikonto kaudu või avades vanema loaga isiklik väärtpaberikonto.
Mida ja kui palju peaksin teadma enne, kui alustan investeerimist?
Investeerimisega alustamine võib tunduda esmapilgul keeruline ning jätta mulje, et alustamiseks on vaja hulganisti teadmisi. Kui aga jälgida kindlaid põhimõtteid, võib teha investeerimise enda jaoks lihtsaks ning põnevaks.
Investeerimise kuus põhitõde, mida tuleks silmas pidada:
- Investeerimisega alustades tasub tutvuda, mis üldse on investeerimine, milleks see on kasulik ja kuidas seda teha. Mõistlik oleks lugeda investeerimisega seotud raamatuid ja uudiseid, kuulata investeerimisteemalisi podcast-e ning leida sõbrad, kellega nendel teemadel vestelda. Professionaalse nõu saamiseks tasub alati võtta ühendust oma kodupangaga.
- Investeerida tasuks seda raha, mida ei ole igapäevaselt vaja. Kui rahapuhvrit tekkinud ei ole, oleks mõistlik alustada kogumisest ning seejärel liikuda investeerimise juurde.
- Turg on väga muutlik, mis tähendab, et igas ostus, müügis ja otsuses ei saa kunagi 100% kindel olla. Lähtuvalt riskidest, tasuks alusta väikeste summadega. Seejuures tasub meeles hoida, et ka eksimused on kasulikud, sest neist saab tulevikus õppida.
- Oluline on olla järjepidev ning investeerida regulaarselt. Samuti on mõistlik investeeringuid hajutada, näiteks osta erinevate firmade aktsiaid või hoopis investeerimisfondide osakuid, et mitte kogu raha ühe ebaõnnestunud investeeringu tulemusel kaotada.
- Mida varem investeerimisega alustada, seda rohkem on aega raha kasvatamiseks ning oma investeerimiseesmärkide saavutamiseks.
- Investeeringuteks tasub avada eraldi konto. See aitab kulusid vähendada, sest hoiad igapäevaarveldused ja investeeringud lahus ning saada parema ülevaate oma varadest ja hoida tuludeklaratsiooni täitmisel aega kokku.
Kas noortel on mõistlik pensionifondi investeerida?
Igaühel on oma rahalise iseseisvuse ees suur vastutus. Oma pensionipõlve rahalise toimetulekuga peab igaüks ise arvestama. Siiski näitab statistika, et eestlased hakkavad aktiivsemalt raha säästma alles pensioniea lähenedes.
Elame vananevas ühiskonnas, kus inimeste eluiga pikeneb veelgi tänu üha tervislikemale eluviisidele ning arstiabi heale kättesaadavusele. Kui hetkel on pensioniealisi (65-aastaseid ja vanemaid) Eestis 18%, kasvab prognooside kohaselt selle vanusegrupi hulk 2040. aastaks 27,6%-ni. Nõnda ei saa me lootma jääda riigi poolt makstavale pensionile, vaid peame harjumuspäraste elustandardite säilitamiseks ja pensionipõlve kindlustamiseks koguma ise raha läbi erinevate investeerimisvõimaluste.
SEB korraldatud uuringu andmetel investeerivad Eesti inimesed kolmandasse pensionisambasse olenemata vanusest, kuid enam on sinna investeerijaid 28-43-aastaste seas (27%). Seevastu mõnevõrra väiksem on kolmandasse sambasse investeerijate hulk 44-59-aastaste (22%) ja 18-27-aastaste (20%) hulgas.
Kas ja kuidas on võimalik investeerida nii, et raha kaotamise risk oleks võimalikult minimaalne?
Iga investeeringuga käivad kaasas riskid ning nende hindamine on äärmiselt oluline. Sellegipoolest on olemas nii riskantsemad investeeringuid kui ka vähem riskantsemad. Hoiustades raha näiteks tähtajalistel hoiustel või ostes fondiosakuid, on investeeringutelt teenimise võimalus riskantsematest finantsinstrumentidest (nt võlakirjad ja aktsiad) madalam. Samas on hoiused ja fondid hea viis oma raha inflatsiooni- ja sellega kaasneva ostujõu languse eest paremini kaitsta ning vara väärtust kasvatada.
Jälgides regulaarselt turumuutusi ja reageerides vastavalt, on aga võimalik maandada raha kaotamise riski. Näiteks võrreldes aktsiatega on ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid hea võimalus alustamiseks, sest nendega saab kaubelda üldjuhul ilma sisenemis- ja väljumistasudeta. Samuti võimaldavad ETF-id kiiresti turumuutustele reageerida: osta või müüa osakuid siis, kui aeg selleks sobilik on. Aktsiaturud võivad küll kõrgema tootlusega olla, kuid nendega seotud investeeringud on ka suurema riskiga kui investeerimisfondid. Samuti nõuab turgude jälgimine laialdasemaid teadmisi ja kogemusi investeerimisest.
