Bigbank Eesti juht Jonna Pechter soovitab kohe uue aasta alguses vaadata rahaasjades üle kolm olulist asja, mis aitaksid paljudel Eesti peredel võita mitusada eurot kuus.
“Paljude jaoks on elukalliduse kiire kasv pere jooksvale eelarvele viimastel kuudel tekitanud tugeva surve, kuid on väga oluline vältida miinusesse sattumist. On kolm sammu, mida ma pere eelarve tasakaalus hoidmiseks esimesel võimalusel astuda soovitan – tänaste laenumaksete vähendamine, ebavajalike püsilepingute tühistamine ja juba kogutud säästudelt tulu teenimine,” soovitab Jonna Pechter.
Esimese asjana soovitab Pechter üle vaadata oma kehtivad finantskohustused – intressimäärad, võimalikud lisatasud ja tähtajad ning läbi mõelda, kas need kohustused võiksid täna olla refinantseeritavad soodsamatel tingimustel. „Pean silmas kas erinevate kohustuste koondamist üheks soodsama intressimääraga laenuks või, kui kindlasti vaja püsikohustuste mahtu vähendada, siis laenutähtaja pikendamist,“ selgitas Jonna Pechter, kelle sõnul tasub sellist pakkumist pangalt igal juhul küsida.
„Bigbank on paljudele vanadele ja uutele klientidele aidanud sellise mitmete eri aegadel ja tingimustel võetud finantskohustuste analüüsi läbi teha ning julgelt rohkem kui pooltel juhtudel oleme leidnud inimesele senisest soodsama refinantseerimise lahenduse“. Eri kohustuste, nagu kodu- või väikelaenud, liisingud või järelmaksud, üheks koondamine on pangajuhi sõnul paljudel juhtudel kuumakset vähendanud ka mitmesaja euro võrra, mis on igale perele paremaks toimetulekuks oluline summa.
Teine oluline samm on kõigi oma tellimuslepingute ja kuumaksete inventuur. „Katsuge krediitkaardi või pangakonto väljavõtetes näpuga järge ajades ette saada täpne pilt, milliseid püsiteenuseid teie ise või ka teie lapsed on kokku tellinud. Pigem avastate üllatusega, et paarist paarikümne euroni maksvaid digiteenuseid on ajaga kogunenud omajagu,” räägib Pechter, kelle sõnul ongi tänapäeval suur osa teenusmajandusest üles ehitatud kuutasude kogumise põhimõttele ning neid netflixe ja spotifysid koguneb kergesti,“ selgitas Pechter ning lisas, et luubi alla tuleb kindlasti võtta ka mobiilioperaatori, interneti- või teleteenuse pakkuja kuutasud.
“Võimalik, et mõne teenuse hind on konkurentsis läinud soodsamaks, mõnel on tekkinud alternatiiv või aitab näiteks lepingute koondamine perepaketti saavutada väikese kokkuhoiu. Lisaks on iga teenuse juures oluline ausalt peeglisse vaadata ja endalt küsida “kas mul on seda teenust tõesti täna tarvis?”
Kolmas asi on klassikaline rahatarkuse nipp: kui sul on sääste, siis pane need enda kasuks kindlasti tööle. “Säästud, mille kaotamisega sa riskida ei saa või ei taha, on turvaline kohe paigutada tähtajalisele pangahoiusele, mis kuni 100 000 eurose mahuni on sisuliselt riikliku garantiiga,“ rõhutas Pechter, kelle sõnul on täna rahal selgelt olemas hind ja sääste niisama pangakontol hoides loobub inimene talle ette nähtud tulust vabatahtlikult.
“Kui sa annad oma raha näiteks üheks aastaks pangale kasutada, siis on õiglane saada selle eest sarnast tulu, nagu pangad omavahel laenates üksteisele maksavad ehk praeguse seisuga umbes 2-3% aastas. Kui kodupank piisavalt häid tingimusi ei paku, siis tuleb kindlasti ringi vaadata, kuna päris mitmed Eesti pangad seda täna teevad,“ võttis Pechter kokku kolmanda soovituse.