Eesti inimestest ligi kolmandik säästab varasemast vähem ning peaaegu sama palju on neid, kelle säästuvõime on jäänud muutumatuks, selgub SEB korraldatud uuringust.
Uuringus paluti Eesti elanikel võrrelda enda viimase kuue kuu säästmisharjumusi sellele eelnenud poolaastaga. Vastanutest 36 protsenti märkis, et nad säästsid vähem ning 33 protsenti vastas, et säästsid sama palju. Varasemast rohkem säästnuid oli 18 protsent ning 14 protsenti ei osanud hinnangut anda, teatas SEB.
Varasemast vähem säästnute seas jäid silma üle 50-aastased, samas kui tervelt 29 protsenti 18- kuni 29-aastastest vastas, et nemad säästsid varasemast rohkem.
“Eraisikute hoiuste maht suurenes tänavu esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ligi 12 protsent. Hinnatõusu keskkonnas läheb suur osa sissetulekutest igapäevakulutusteks ehk nagu näitab ka uuring, siis üle poole oli veebruaris neid, kes säästsid sama palju või vähem kui varem,” ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.
Vähem säästnute seas olid peamiselt pensionärid 44 protsendiga, teenindus- või müügitöötajad ning kodused 43 protsendiga, samuti said vähem säästa õppurid ja lapsehoolduspuhkusel olijad. Teisalt märkis 29 protsenti kodustest, et nemad suurendasid sääste, nii nagu seda tegid ka kontoritöötajad ja ametnikud 27 protsendiga ning juhid 24 protsendiga.
Säästud on vajalikud näiteks hinnatõusu üle elamiseks
“Uuringu tulemustest on näha, et poole aasta jooksul on eelkõige langenud vähemkindlustatute säästuvõime, oma mõju on ka siin avaldanud muutunud majandusolukord ja eelkõige viimase kvartali märkimisväärne hinnatõus,” nentis Leppänen.
Ta rõhutas, et kuna sõda Ukrainas mõjub pärssivalt majanduskasvule, tõstab toorainete ning mitmel juhul ka lõpptoodangu hindu, siis võiks seda silmas pidada ka säästmisel. “Ühest küljest tasub koguda puhvrit, teisalt ohustab inflatsioon kogutud sääste. Seetõttu võib olla mõistlik kombineerida säästmist investeerimisega, et vara väärtust hoida, kuid investeerimise juures tuleb tähele panna, et see peab vastama inimesele sobivale riskitasemele,” selgitas Leppänen.
Säästmise juures on ka oluline mõelda, mille jaoks säästud mõeldud on. Kui raha on mõeldud hinnatõusu või kriisikulude katteks, ei ole mõistlik seda investeerida kuhugi, kus selle välja võtmine oleks eriolukorra tekkimisel kahjumlik. Üldiselt soovitatakse vähemalt osa sääste hoida eraldi pangakontol või sularahana, olenemata inflatsioonist.
