Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

„Teise kvartali palgakasv on 10,1 protsendi näol olnud viimaste aastate suurim,“ ütles statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen. Analüütiku sõnul võib palgakasvu üheks põhjuseks olla surve palkadele seoses üldise hinnatõusuga.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3034 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2746 eurot) ning energeetika (2337 eurot) tegevusaladel. „Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1048 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1183 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1255 eurot) tegevusaladel,“ osutas Tarkiainen.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2017 – II kvartal 2022

Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2017	I	1153	5,7
	II	1242	6,8
	III	1201	7,4
	IV	1271	7,5
2018	I	1242	7,7
	II	1321	6,4
	III	1291	7,5
	IV	1384	8,9
2019	I	1341	7,9
	II	1419	7,4
	III	1397	8,2
	IV	1472	6,3
2020	I	1404	4,8
	II	1433	1
	III	1441	3,2
	IV	1515	2,9
2021	I	1473	4,9
	II	1538	7,3
	III	1553	7,8
	IV	1625	7,3
2022	I	1593	8,1
	II	1693	10,1

Keskmine palk kasvas kõige enam majutuse ja toitlustuse (18,6 protsenti) ning töötleva tööstuse (14,8 protsenti) tegevusaladel.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1829 eurot) ja Tartu maakonnas (1753 eurot) ning madalaim Valga (1182) ja Hiiu maakonnas (1117 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (16,0 protsenti) ja Põlva maakonnas (14,8 protsenti). Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Valga (0,3 protsenti) ja Hiiu maakonnas (4,4 protsenti).

Keskmise brutokuupalga statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.