Lääne-Virumaalt kahe aasta eest välja tulnud hõbeaarde avastajad said leiuautasuks üle 65 000 euro, sellest rohkem on Eestis aardeleiu eest makstud üksainus kord, kirjutab Postimees.

Tunamullu kevadel leidsid otsimisloaga detektoristid Vinni vallast endise Viru-Jaagupi kihelkonna piirest aarde, milles oli üle 2000 hõbemündi. Tegemist on suurima Põhjasõja perioodist pärit leiuga, mis on muinsuskaitseametile üle antud. Ühtlasi on see suurim sellest ajast pärit leid, mis seni üldse Eestis muuseumidesse jõudnud.

Muinsuskaitseameti leidude komisjoni ja ekspordinõukogu liikmed tegid mullu ettepaneku määrata leiuautasu 65 514 eurot. Selle aasta alguses makstigi summa välja. Tegu on läbi aegade suuruselt teise summaga, mis aardeleidjatele makstud. 99 063 eurot said 2011. aastal Linnakse ehk Raasiku aarde leidjad.

Müntide eest oleks saanud 23 hobust või 120 siga

Sügavkünni ja maaparandusega segamini aetud peitvara, mis oli asetatud maapõue metallist nõuga, koosneb peamiselt Rootsi mark- ja öörmüntidest ning vähemal määral ka taalritest. Lisaks Rootsi ja Lääne-Euroopa rahadele sisaldab leid Eestis löödud münte.

Nagu selgus pärast müntide puhastamist ja määramist, koosneb aare 2064 hõbemündist ja ühest vaskrahast. Müntide väärtus vastab 238 Rootsi riigitaalrile, mille eest 18. sajandi alguses saanuks osta näiteks 23 head hobust või umbes 120 hästi toidetud siga. Võimalik, et Vinni varanduse peitjaks oli jõukas sepp.

Lääne-Virumaa aardest suurem oli 19. sajandi lõpul Kagu-Eestist Räpina veskitammi ehitusel leitud hõbedast traatkopikate aare, mis kaalus umbes 40 kilo ja sisaldas hinnanguliselt umbes 200 000 münti. Sellest aardeleiust on säilinud vaid kirjeldused.

Vinnist leitud müntide vermimisaeg viitab, et aare peideti maapõue tõenäoliselt 1703. või 1704. aastal. Mõlemal aastal rüüstasid piirkonda rängalt Boriss Šeremetjevi väed.

Väärtuslikke münte võib leida ka praeguste käibel olevate aurode seast, mille väärtus võib küündida tuhandetesse eurodesse. Kuidas neid leida ja ära tunda võid lugeda SIIT.