Veel selle nädala algul avastati võltsingukahtlusega kaheeurone ning Eestis on 2022. aasta algusest registreeritud lausa 82 valerahaga seotud juhtumit. Kas seda on palju või vähe? Mida see tähendab?
“Valeraha ei ole turul massiliselt, ent Tallinnas ja Harjumaal saame teateid valerahast üle nädala. Kõigist valerahaga registreeritud juhtumitest üheteistkümne puhul oli tegemist nii-öelda filmi- või suveniirrahaga. Kupüüridel oli märgend Prop copy, Souvenir Production, this is not legal tender jms, aga ringlusesse sattudes käsitleme neid ka valerahana,” selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhtivuurija Marju Tooming.
Toomingu sõnul tuleb enim teateid valerahast Tallinna sularahakeskusest, kuid samuti avastavad valeraha sularaha käitlevad inimesed nagu taksojuhid ja müüjad.
“Kõige rohkem teatati 50-eurostest rahakupüüride võltsimiskahtlusest, sest 50-eurosed rahatähed on sellised, mida juba reeglina ka kontrollitakse. Kuid ette on tulnud ka võltsitud 2-euroseid münte ja ka 10-, 100- ja 200-eurosed kupüüre,” rääkis Tooming.
Tema sõnul puudub inimestel piisav teadmine ja kogemus rahatähe kontrollimisest ning paljudel juhtudel puudub ka rahadetektor, millega kupüüri ehtsust kontrollia. “Ongi keeruline visuaalselt kindlaks teha, et tegemist on võltsinguga, eriti kui on rahatäht juba pisut kortsutatud ja ka turvaelemendid justkui olemas. Tihtipeale satub selline rahatäht juhusliku inimese kätte, kellel polnud mingit soovi valerahaga maksta,” sõnas Tooming.
Uurija selgitas, et kui tuvastatakse valeraha juhtum ja kõik asjaolud viitavad sellele, et see rahatäht sattus inimese kätte juhuslikult ning inimene ei üritanud maksta valerahaga teadlikult, siis alustatakse haldusmenetlus. Kui aga avastab inimene, et tema käes on valeraha ja üritab sellest lahti saada, makstes, siis on küll tegemist kriminaalkorras karistatava teoga ning kindlasti selliselt käituda ei tohiks. Võltsimistunnustega rahatähe avastamise puhul peaks pöörduma politseisse.
Rohkem infot sularaha kohta on Eesti Panga kodulehel.
